« Back

Jõgeva vallavalitsuse ametnikud käisid sõpruslinnade kolleegide juures õppimas

Jõgeva vallavalitsuse ametnikud käisid juuni alguses ametnike mobiilsusprogrammi õppereisil sõpruslinnades Kaarinas ja Karlstadis. Kaheksapäevasel lähetusel kohtuti kohalike omavalitsusjuhtidega ja spetsialistidega. Teiste hulgas külastati Soomes Kaarina (pildil) ja Turu uut raamatukogu, Kuusisto kunstikeskust ning Rootsis Karlstadis asuvat Värmlandi muuseumi. Lähemalt tutvuti mõlema piirkonna kultuuri-, kommunikatsiooni-, sotsiaal- ja noorsootööga ning arenduse ja keskkonna valdkondadega.

Kultuuriteenuste osas avaldas enim muljet teenuse kättesaadavus erivajadusega inimestele ja raamatukogude roll turismiinfo vahendamisel. Soome ja Rootsi raamatukogude seinal kuvatakse piirkonna kultuurikava, lisaks sellele leidub raamatukogus turistidele teavet rattateedest ning vaatamisväärsustest. „Kuivõrd oleme avamas vastvalminud uut Jõgeva linnaraamatukogu, oli õpetlik analüüsida ruumide paigutust vastavalt teenuste sisule ja külastajate vajadustele," märkis Jõgeva vallavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist ja projektijuht Ilona Piirimägi. Nii Soomes kui Rootsis külastatud raamatukogude ruumipaigutus oli läbimõeldud ning soodustas koosolekute kui kultuurisündmuste korraldamist ning pakkus lugejale turvalist keskkonda lugemiseks, muusika kuulamiseks ja interneti kasutamiseks.

Uudsena mõjus Karlstadi avalike suhete osakonna töö. Sealne omavalitsus suhtleb vallakodanikega nii Facebooki, Twitteri, Instagrami, Snapchati kui Youtube'i kanalites. Et näidata omavalitsust hea tööandjana ning ametnikke oskuslike spetsialistidena, on kasutuses ka LinkedIn. Iga kanali haldamiseks ja arendamiseks on vastavad spetsialistid. Kogu suhtlus siiski pelgalt erinevate sotsiaalmeediaplatvormidega ei piirdu. Huvilised on oodatud omavalitsuse majja, kus saab fuajees tutvuda paberitel ning suurtel infotahvlitel töös olevate planeeringutega. Neis valdkondades on meil sõprusomavalitsuste kogemusest mõndagi õppida.

Noorsootöö suunad arenevad paralleelselt kõigis kolmes riigis. Erinevalt Soomest ja Rootsist ei ole meil õnneks nii teravat probleemi noorte narkootikumide ja alkoholi tarbimisega. Karlstadis oli põnev UNO noortekeskus, mis mõeldud 16–25aastastele noortele, et ka noored täiskasvanud saaksid keskustes oma vaba aega veeta.

Keskkonna ja planeeringu valdkonnas oli muljetavaldav Karlstadi joogivee käitlussüsteem ja sademeveesüsteem. Omavalitsus kasutab innovaatiliselt lume sulamise ja sademetega tekkivat vett haljastuses kastmisel. Sealne spetsialist oli mures lähedal paikneva tselluloositehase mõju pärast veekvaliteedile.

Soomes ja Rootsis toimub meiega sarnaselt jäätmete liigiti kogumine. Linnades ja asulates on avalikud pakendite ja paberi kogumiskohad kaubanduskeskuste ja kaupluste, kortermajade ning eramute piirkonnas. Keskkonnaspetsialist tõdes, et ka Jõgeva linnas peaks panema rohkem konteinereid kaupluste juurde, sest just nendes kohtades on märgata üle täitumist. Samuti saame julgustada kortermajade elanikke võtma kortermajale eraldi pakendikonteineri ja leidma kasvõi koostöös omavalitsusega ala, kuhu pakendikonteinereid paigutada. See on omavalitsustes üha enam levinud trend. Sarnaselt sõpruspiirkondadele oleks meil ühiselt võimalik ehitada paise, kus spetsialistid jälgivad, et kalad pääseksid kudemisel liikuma ja põuaga ei jääks maapiirkondade kaevud tühjaks.

Festivalidel ja maratonidel olid sõprusvaldadel festivalialal tasuta joogiveepaagid, sellega välditi plasttaara tekkimist – see tundub igati hea eeskuju!

Kontorites oli jäätmete liigiti sorteerimiseks konteinerid. Näiteks Rootsi omavalitsuse hoones oli igal korrusel eraldi sorteerimiskapp või isegi mitu, kuhu sai erinevaid jäätmeliike panna. Kindlasti on soov meie omavalitsuse hoonetes seda lähenemist rakendada, et ametnikud oleksid ka ise keskkonnasõbralikud ja vallarahvale eeskujuks. 

Kolme omavalitsuse juhid avaldasid heameelt, et ametnikel avanes võimalus kogemusi vahetada. Kuigi ametnike tööülesanded üks-ühele ei kattu, on valdkondlikud probleemkohad ja seaduslikud regulatsioonid sarnased. Projektijuht ja kultuuritöö peaspetsialist Ilona Piirimägi lisas, et kultuuriteenuste analüüsi mõttes oli reis igati kasulik. „Sügisel valla kultuurivaldkonna arengukava koostama hakates on meil võimalus Jõgeva sõpruslinnade häid praktikaid eeskujuks võtta."

Reisi rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu, omaosaluse tasus Jõgeva vallavalitsus.

Mobiilsusprogrammi poolt 2019. aastal toetust saanud koostööprojektides osaleb järgneva aasta jooksul ligi 340 Põhja- ja Balti riikide avaliku sektori töötajat paljudest erinevatest valdkondadest. Mobiilsusprogrammi toetuste summa on tänavu ligi 300 000 eurot, mis jagunes 54 projekti vahel. Suurim ühele projektile eraldatud summa on 9 500 eurot, väikseim 1000 eurot. „Mobiilsusprogramm on nüüdseks toiminud üle 10 aasta ning see on oluliselt aidanud kaasa Põhja- ja Baltimaade avaliku sektori koostööle, suuremale efektiivsusele ja kogu piirkonna globaalse konkurentsivõime kasvule. Esitatud projektid on väga hea kvaliteediga ning seavad eesmärgiks Põhja- ja Baltimaade piirkonna avaliku sektori koostöö edasise arengu ja kõrge taseme," märkis programmi koordinaator Madis Kanarbik, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse Tartu filiaali juhataja.