Jõgeva vallavalitsus sai Leader-meetmest toetust projektile „Jõgeva valla ettevõtja – ettevõtlik, koostööaldis ja uuendusmeelne". Projekti eesmärgiks on Jõgeva valla ettevõtjate koostöövõrgustiku loomine, koostöö suurendamine ja ettevõtjate ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine.

Projekti tegevusteks on ühiste koolituste, infopäevade ja seminaride korraldamine, kontaktide vahetamine, ettevõtete külastuste korraldamine ja erinevate osapoolte kokku toomine. Üheks projekti tegevuseks on ka valla ettevõtjate tegemiste kajastamine kohalikes väljaannetes ja sotsiaalmeedias. 

 

« Back

Härjanurmes tegutseb Eesti liigirikkaim kalakasvandus

Paljude eestimaalaste jaoks on Härjanurme küla nimel kala maik juures, sest nad teavad seda paika just seal tegutseva kalatalu järgi. Eesti liigirikkaim ja toodangu poolest suurim kalakasvandus varustab kalaga ligemale sadat poodi ja kaubanduskeskust. Kasvandusest läheb aastas välja 150–230 tonni kala, aga ka kuus-seitse tonni punast kalamarja, mida loetakse Eesti parimaks. Tänavu läheb müüki ka suurem partii Härjanurmes kasvanud jõevähki.
Härjanurme kalakasvandus kuulus omal ajal Kaarepere metsakatsejaamale. Selle praegune omanik Aarne Liiv oli kasvanduses aastaid töötanud ja selle suuresti ise üles ehitanud, aga kui seda 1995. aastal erastama hakati, polnud tal teiste potentsiaalsete ostjate ees mingeid eeliseid, sest erinevalt põllumajandus- ja kalandussektorist, kus erastamisvõimaluse said ettevõtte enda töötajad, läksid metsandussektoris ettevõtted avalikule enampakkumisele. Ehkki oksjoni käigus tõusis hind kolmesajalt tuhandelt seitsmesajale tuhandele kroonile, riskis Aarne Liiv selle siiski ära osta. „Mõtlesin, et kui ma kasvanduse ära ostan, on mul mingigi võimalus n-ö vee peale jääda," ütles Aarne Liiv. Nüüdseks on hüdrobioloogi diplomiga Liiv juhtinud kalakasvandust ligemale veerand sajandit ja on kindlalt vee peale jäänud. Firma pakub peale omaniku enda tööd kümnele inimesele, kelle hulgas on tervelt neli kalakasvatuse alal magistrikraadi kaitsnut, kaasa arvatud Aarne enda poeg Martin. Suvel võetakse juurde ka hooajatöölisi.
Kalakasvandus laiub 74 hektaril. Tiikide pindala on 41 hektarit ja nende vahel lookleb 7 km hooldusteid. Kasvatatakse karpi, vikerforelli ehk teraspea-lõhet, valgeamuuri, pakslaupa, siberi ja vene tuura ja Euroopa säga. Kui loetletud liikide isendid kasvatatakse suureks ja lähevad eri kujul jaevõrku, siis kohakarjas on ainult sugu- ja noorkalad. Viimaseid toodetakse piiritagustele, enamasti Läti, Leedu või Poola tellijatele. Kalatalu netokäive on ulatunud ka 950 000 euroni, ent möödunud aastal jäi selline näitaja vaid unistuseks, sest põuane ja kuum suvi rikkus paljud plaanid. Alanenud veetasemega ja ülesoojenenud tiikidest tuli kalu kiiruga välja püüda ning saata need fileerituna poodi müügile või külmhoonesse hoiule. Osa kalu viidi elusana teistesse kasvandustesse, kust need hiljem tagasi tuuakse.
Tulevikku vaadatakse kalatalus siiski optimistlikult, sest palju põnevat on teha. Valgeamuuri sugukaladele hakatakse näiteks kunstlikke tingimusi looma, et nad kohapeal koeksid: looduses vajavad nad selleks suure jõe kärestikku ja vähemalt 28 kraadist veetemperatuuri. Valgeamuuri kasvatamine on Liivi sõnul väga perspektiivikas ala, sest tegemist on maitsva ja kiiresti kasvava kalaga.
Härjanurme kalatalu „vapikalaks" võib siiski pidada vikerforelli. Jõgeva kandi rahvas saab seda kohapealt ostmas käia. Ka Selveri kalaletis olev forell on enamasti Härjanurmest pärit, aga tasub üle küsida. Suvel, pärast jaanipäeva, avatakse taas ka kalatalu kohvik, kus kliendile sobiv kala (selle võib soovi korral ise tiigist püüda) paari-kolmekümne minutiga söögikõlblikuks töödeldakse ning selle kõrvale kvaliteetseid friikartuleid ning salateid-kastmeid serveeritakse.
Peatselt hakkavad ahjusooja Härjanurme suitsukala saama ka tartlased. Kalatalu paigutab Tartu turuhoone kalasaali oma suitsuahju ning hakkab seal valmistama karpi, forelli, tuura ja võib-olla ka valgeamuuri. Vähkegi saab sealt osta ja kohapeal ära keeta lasta. Nii saab Härjanurme kalatalu nimi veelgi tuntumaks.
 
RIINA MÄGI