Jõgeva vallavalitsus sai Leader-meetmest toetust projektile „Jõgeva valla ettevõtja – ettevõtlik, koostööaldis ja uuendusmeelne". Projekti eesmärgiks on Jõgeva valla ettevõtjate koostöövõrgustiku loomine, koostöö suurendamine ja ettevõtjate ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine.

Projekti tegevusteks on ühiste koolituste, infopäevade ja seminaride korraldamine, kontaktide vahetamine, ettevõtete külastuste korraldamine ja erinevate osapoolte kokku toomine. Üheks projekti tegevuseks on ka valla ettevõtjate tegemiste kajastamine kohalikes väljaannetes ja sotsiaalmeedias. 

 

« Back

Marimartas on maasikaaeg

6. juunil, kui see pilt tehtud sai, polnud OÜ Marimarta maasikapõllul punast värvi veel märgata, ent valgeid marju leidis Janika Lindsalu lehtede varjust juba rohkesti. Ja internetist vaadatud ilmaennustus lubas valitsevale kuumusele peatset leevendust.  FOTO: RINA MÄGI

Kui enamik inimesi sätib oma puhkuse suvele, siis Koimulas elav perekond Lindsalu ehk osaühingu Marimarta töökas kollektiiv ei hakka suvel puhkamisest unistamagi, sest maasikakasvatajal tuleb tööd teha siis, kui maasikas kasvab ja valmib.

Kui Janika ja Margus Lindsalu 2008. aastal osaühingu Marimarta asutasid, polnud nad sugugi algajad ettevõtjad, vaid olid päris mitu aastat füüsilisest isikust ettevõtjatena tomatit ja kurki kasvatanud. See äri sai tagasilöögi 2005. aastal, kui jaanuaritorm kasvuhooned lõhkus. Maasikakasvatusega oli ettevõtlik pere selleks ajaks juba tasapisi alustanud. Ja 2008. aastaks paisus see ettevõtmine nii suureks, et tasus osaühing luua. Peretütarde Mariliisi ja Marta järgi sai firma nimeks Marimarta. Nime esimene pool viitab üksiti firma tegevusalale.

Praegu laiuvad Marimarta maasikaistandused ligemale 11 hektaril: noort maasikapõldu on 5,8 hektari, vana põldu 5 hektari jagu. Osa maasikasaagist müüakse ise, osa hulgiostjate vahendusel. Hulgiostjad kogunevad Tallinna keskturule kella kolmest öösel ja kui tahad kaubast lahti saada, pead selleks ajaks kohal olema. Maasika kasvatamine Janika Lindsalu sõnul üks teema, selle müümine nõuab aga hoopis teistsuguseid teadmisi ja oskusi. Seepärast peab Marimarta paremaks saak suuresti hulgiostjatele loovutada. Jõgeva turul käiakse siiski ka ise müümas. Aastaid käidi ka Haapsalus. Ning muidugi saab Marimarta maasikaid Jõgeva-Mustvee maantee äärde, Marimarta maasikapõllu lähedusse peatselt jälle püsti pandavast maasikakujulisest kioskist, mis mullu päris palju tähelepanu äratas.

Ajaks, mil vallaleht lugejani jõuab, on esimesed maasikad Koimula põldudel kindlasti valminud. Marimartas teatakse, et maasikate õitsema hakkamise hetkest kulub esimese saagi valmimiseni umbes neli nädalat. Ja põllud puhkesid tänavu õide 18. mail. Põhiline korjamine jääb tavaliselt siiski jaanijärgsesse aega. Kui marjad enne jaani valmivad, on see isegi halb, sest sel ajal ostetakse maasikaid vaid söömise jagu, talvevarude sügavkülma sättimisega ei viitsi siis keegi tegelda.

Abijõud Ukrainast

Kui üldiselt jaksavad Lindsalud Marimartas vajaliku töö oma perega ära teha, siis marjakorjamise tippajal tuleb abijõudu palgata. Nagu mitmel varasemal aastalgi, oodatakse tänavugi abikäsi Ukrainast. Kohapealt on tööjõudu keeruline leida: kellele pole lühiajaline töötamine töötu staatuse tõttu kasulik, kellel on sõnapidamisega raskusi.

„Meil korjatakse marju mööda põldu veetavalt lavalt," ütles Janika Lindsalu. „Sinna mahub kümme inimest ja selle vedamine tasubki ära siis, kui kõik kohad on täis. Kui keegi tulemata jääb, kaotame efektiivsuses."

Tomatit ja kurki ei kasvatatud Marimartas vahepeal üldse. Nüüd on tomat maasika kõrval jälle oluliseks tooteartikliks tõusnud. Tomat sobib maasikaga selles mõttes, et esimene valmib siis, kui teisega juba ühele poole saadud. Valdav osa tomatisaagist lastakse Polli aiandusuuringute keskuse tootearenduskeskuses mahlaks teha. Väikebuss laotakse tomatikaste täis, sõidetakse Pollisse ja pärast tullakse mahlakoormaga tagasi. Parema tomatisaagi korral saab teha kolm sellist tretti, kehvema saagi korral kaks. Müügile läheb mahl Tallinna ja Tartu kaubamaja toidumaailma, suurtesse Rimidesse, Lõunakeskuse taluturule ning mitmesse restorani. Et Marimarta naturaalset tomatimahla joovad ka need, kellele poe-tomatimahl, see kontsentraadist tehtu, ei maitse, on mahlast alati puudus. Tore on märkida, et Marimarta kasvuhoonetes kasvab Jõgeval aretatud tomatisort „Malle".

Et kevadisel ajal, mil maasikapõllul veel midagi ei toimu, igav ei hakkaks, on Lindsalud juba paaril-kolmel aastal suvelilli kasvatanud. Algul alustati nullist, st seemnete külvamisest, nüüd ostetakse hulgimüüjate kaudu beebitaimed, istutatakse need pottidesse ning kasvatatakse suureks. „Praktika näitas, et külvid ei õnnestu alati," märkis Janika Lindsalu. Ent tööd on ka beebitaimede suureks kasvatamisega: iga taime tuleb kärpida, väetada ja kasta. Ning kasvuhoonetki tuleb kütta, eriti sellisel külmal kevadel, nagu tänavune. Suvelilli müüakse otse Jõgeva-Mustvee maantee äärsest lillekasvuhoonest, sest vaba inimest, kes lilledega turul istuks, pole firmas võtta. Maasikaajaks taimemüük lõpetatakse.

Tagasilöögid ei heiduta

Lindsalud ütlevad, et nad teevad niisama palju tööd, kui teisedki inimesed, ent kuna aasta soojematel kuudel teevad nad terve aasta töö kontsentreeritud kujul ära, võivad nad talvel mitte midagi teha. Ja nad on avastanud, et mitte midagit on Tenerifel märksa odavam teha kui Eestis, sest nii autokütus kui ka toit on seal odavamad. Sealne soodne kliima parandab ka närvivalud ja liigesehädad, mis kasvuhoones ja põllul rühmates tekkinud.

Üks töö on Lindsaludel küll talvelgi teha, aga seda saab teha kus iganes. Marimarta on nimelt maasika frigotaimede maaletooja ja talvel võetakse vastu taimede ettetellimisi. Külmutatud taimed saabuvad Hollandist mai esimesel või teisel nädalal. Suurematele tellijatele viiakse need koju kätte, teised tulevad ise Koimulasse järele. Eestimaa maasikakasvatajad ja hobiaednikud on õppinud frigotaimi, mis on ühe kunstliku talvetsükli juba läbi teinud, hindama: kui need kevadel maha istutada, saab esimese saagi samal suvel.

Eelmine maasika-aasta läks Marimartas kuuma ja kuiva suve tõttu üsna untsu. Marjad valmisid liiga vara ja said ruttu otsa. Nende müügist saadud raha ei katnud ära isegi summat, mis kulus kevadel uue põllu rajamiseks. Talvel aga lõhkus paks lumi kaks kasvuhoonet. Ent sellised tagasilöögid ei pane ettevõtlikke inimesi tavalise töövõtja elu taga igatsema.

„Oleme harjunud olema enda peremehed. Ja kui tavaline töötaja ei saa oma sissetuleku suurendamiseks just palju ära teha, siis minul on pea paks ideedest, mida veel äri laiendamiseks ellu viia võiks, kui aega jätkuks. Ja ma ei vaata kunagi kella, et millal koju saab, vaid mulle meeldib mu töö. Taimedega, aga ka loomadega suhtlemine on alati stressi maandav tegevus," ütles Janika Lindsalu ja lisas, et nemad on arendanud oma firmat endale sobivas tempos ning ilma toetusteta. Samas on neil muigamisi põhjust tänulikud olla euroraha jagavatele struktuuridele, sest nad on saanud osta nn järelturult eurotoetustega soetatud tarvikuid. Viimati sai Marimarta näiteks soodsa hinnaga korraliku kasvuhoone, mille eelmine omanik pärast eurotoetuse tingimustes fikseeritud kaht kasutusaastat müüki pani. Selles kasvuhoones kasvasid tänavu suvelilled.

Kui lillede müük on nüüdseks juba lõppenud, siis maasikaaeg on algamas. Janika Lindsalu tunnistas, et tal endal käivad juba neelud oma põllu maasikate järele. Seevastu maasikalaadsed tooted, mida välismaalt sisse tuuakse, jäävad temast puutumata.