« Tagasi

Logistikapataljoni ajateenijad lihvisid Jõgeval oma oskusi

Logistikapataljoni ajateenijad andsid kevadisel suurõppusel Siil Jõgeva linnas ja linna lähiümbruses oma väljaõppele viimast lihvi. Nad on jõudnud oma ajateenistuse lõppu ning pärast allüksuste kokkuharjutamist siirduvad juuni alguses reservi.

„Ajateenistus pole aegruumis tsükkel, et mees teeb ära ja siis heidetakse kõrvale. Ta peab olemaJõgeva vallavanem Aare Olgo käis tutvumas Logistikapataljoni isikkooseisu ja tegevustega. FOTO: Martin Hiir valmis ka edaspidi vajadusel tegutsema," sõnas logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla. Kolonelleitnant selgitas, et need mehed, kes lõpetavad ajateenistuse, ei ole kaitseväe jaoks kadunud, vaid nad paigutatakse ametikohtadele suures struktuuris, mis on kogu aeg mehitatud. „Meil on valmidus nad võimalikult kiiresti kätte saada. Nad on pärast ajateenistust läinud tsiviilellu, ent nende riigikaitseline ülesanne on alatiseks selgelt määratletud," lausus Reidla. Tänu sellele reservistidele toetuvale süsteemile on reeglina kõik üksused võimelised loetud päevadega oma isikkoosseisu mitmekordistama. Suurõppus Siil näitas, kuidas iga okas loeb ehk kogu maakaitsestruktuur kutsuti kokku momendiga. Kogu Eesti riigikaitsevõime tõusis ettenähtud tasemele, et saaks tagada esmase enesekaitse. (Logistikapataljoni ülem kolonelleitnant Argo Reidla tutvustas Jõgeva vallavanem Aare Olgole logistikapataljoni isikkoosseisu ja tegevusi. FOTO: Martin Hiir).

Haridus kogu eluks

Logistikapataljon on transpordiüksus, mis tagab kaitseväe veovõime. Nemad viivad võitlevatele üksustele toitu, laskemoona ja kõike muud vajalikku, et säilitada osalevatel lahingüksustel suurõppuse vältel lahingvõime. Reservüksusena on nende igapäevane ülesanne lisaks kaitseväe logistikavõimekuse tagamisele õpetada ajateenistuses oma koosseisus reservväelasi. Laiemalt võib tänast Eesti kaitseväge võrrelda haridusasutusega. Kaitsevägi ei ole teenimise koht, meeste aega ei peeta kinni, vaid tegelikult õpetatakse välja isikkoosseisu ning antakse oskused, mida vajadusel rakendada. „Meie ajateenijate keskmine vanus on 19–21 aastat. Meesterahva lõplik küpsemine ei ole veel toimunud ja nad on väljaõppele vastuvõtlikud. Üheltpoolt on see sotsiaalne keskkond, kus nad kõrvuti kohanevad. Paljudel alles kujunevad väärtushinnangud või nad hindavad oma väärtuseid ümber," rääkis pataljoniülem Reidla. Näiteks nii mõnedki koolitatavad autojuhid tundnud, et nad sobituvad tööhõives nt kaubandusvaldkonda ning on valmis rekkadega sõitma, teised saavad meeskondade juhtimises käe valgeks ja tahavad neid oskuseid edasi arendada. Samas nendib kolonelleitnant Reidla, et ajateenistuses näeb läbilõiget kogu ühiskonnast. Tema varasem teenistus, küll mitte logistikapataljonis, on kokku viinud ka perekondadega, kes on palunud poega nädalavahetuseks koju mitte lubada, kuna majanduslik olukord on nii kehv.

Ühiskonna lahutamatu osa

Riigikaitset ei tehta ühiskonnast eraldi. Nii on ka logistikapataljoni isikkoosseisu üks õppekohti koostöö ning suhtlemine, sh tsiviilinimestega. Näiteks Jõgeval tutvustasid nad riigigümnaasiumi ees oma varustust ja tehnikat. Ettevõtmise eesmärk on näidata elanikele laiemalt riigikaitse olemust, anda aimu oma olemasolust ning võimaldada logistikapataljoni isikkoosseisul töötada kõrvuti tsiviilinimestega, sealhulgas lastega. „See on üks osas õppest, et sõdur oskaks suhelda ja tegevusi juhtida," selgitas kolonelleitnant Reidla. Ülema sõnul on sellised kohtumised sõduritelegi väga motiveerivad ning energiat andvad. Ükskõik, kas nad on käinud Paliveres, Puurmanis või Jõgeval on nii ajateenijate kui laste näod rõõmu täis. „Me ei sõdi tänasel päeval ainult metsades, vaid oleme läbi põimunud ühiskonnast. Tänane gümnasist tuleb homme meie juurde väljaõppele ja temastki saab reservväelane," selgitas pataljoniülem. Logistikapataljon võõrustab mais ka riigikaitselaagris 120 riigikaitseõpilast.