« Tagasi

Jäätmehoolduseeskiri ei toonud kaasa suuri muudatusi

Jõgeva vallavolikogu kehtestas oma 17. mai istungil vastu võetud määrusega valla jäätmehoolduseeskirja, milles sätestatakse jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud veoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ning järelevalve jäätmekäitluse üle. Vallaelanike jaoks uue eeskirja kehtestamine siiski suuri muutusi kaasa ei too. Näiteks senised jäätmeveo hinnad ja tingimused, mis on piirkonniti mõnevõrra erinevad, jäävad kehtima kuni käimas oleva veoperioodi lõpuni.

Ühinemise järel moodustunud uues suures Jõgeva vallas on uue eeskirja kohaselt kolm korraldatud jäätmeveo piirkonda: Jõgeva linna piirkond, Torma, Palamuse ja Jõgeva (st endise Jõgeva valla) piirkond ning Jõune, Pööra, Saduküla, Härjanurme ja Kaave küla piirkond. Jõgeva linna piirkonnas on praegu vedajaks AS Eesti Keskkonnateenused, teistes piirkondades AS Ragn-Sells. Nii Jõgeva linnas kui ka Torma, Palamuse ja Jõgeva piirkonnas kestab praegu kehtiv veoleping 30. septembrini 2021, Jõune, Pööra, Saduküla, Härjanurme (kuulusid varem Puurmani valda) ja Kaave külas (kuulus varem Pajusi valda) lõpeb aga lepinguperiood juba tuleva aasta 30. aprillil.

"Loodan, et me ei pea Puurmani ja Pajusi vallast meiega liitunud külade jaoks tuleval aastal eraldi hanget korraldama hakkama," ütles Jõgeva vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäe. "2021. aastal, kui lõpevad ka pikema tähtajaga veolepingud, vaadatakse aga kogu valla jäätmemajandus uuesti üle, kehtestatakse uus jäätmehoolduseeskiri ja korraldatakse uus, kogu valda hõlmav jäätmeveohange. Siis hakkab kogu vallas kehtima üks jäätmeveo hind. Tulevikus hõlmame korraldatud jäätmeveoga võib-olla senisest suurema ala. Näiteks tasuks liita korraldatud jäätmeveoga need piirkonnad, kus jäätmevaldajad juba niikuinii omal algatusel jäätmevedajaga lepingud on sõlminud."

Jäätmehoolduseeskirja üks eesmärke on vähendada jäätmeteket ning soodustada jäätmete taaskasutamist. Nagu praktika näitab, on umbes 70 protsenti majapidamistes tekkivatest jäätmetest pakendid, seega on oluline jäätmeid liigiti koguda ning toimetada pakendid erikonteineritesse, kust need taaskasutusse rändavad. Pakendikonteinereid on vallas päris palju, ent inimesed alati ei tea, kus need asuvad. Info pakendikonteinerite, samuti paberi ja papi konteinerite kohta on valla eri piirkondadest kokku kogutud, ent see vajab veel üle kontrollimist. Tulevikus saab selle kohta teavet valla kodulehelt või tootjavastutusorganisatsioonide kodulehtedelt (www.eto.ee, www.tvo.ee ja www.pakendiringlus.ee).

Taimi Eesmäe sõnul oleks vaja mõelda sellele, et pakendijäätmetest vabanemine vallaelanikele mugavamaks muutuks. Näiteks Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) pakub Jõgeva linna ja Siimusti aleviku korteriühistutele võimaluse kortermaja juurde segapakendikonteiner tellida, mis on ühistule tasuta. Läbirääkimised käivad ka teistes suuremates alevikes ning külades olevate korterühistute üle. Samuti tasub korteriühistutel uurida Eesti Taaskasutusorganisatisoon MTÜ-lt (ETO) millistel tingimustel nemad korteriühistutele pakendikonteinereid pakuvad.

Jõgeva ja Palamuse valda tehti kümmekond aastat tagasi jäätmekogumiskohad, Jõgeva linn rajas jäätmejaama. Kogumisplatside lahtiolekuteaegu on plaanis üle vaadata ning leida parem lahendus. Samuti peab vald otsustama milliseid jäätmeliike hakkavad jäätmekogumiskohad vastu võtma.

Et hajaasustuspiirkonnas elavad inimesed saaksid vabaneda koju kogunenud ohtlikest jäätmetest, korraldas MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus varasematel aastatel Jõgeva, Palamuse ja Torma vallas ohtlike jäätmete kogumisringe. Raha saadi selleks Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK). Tänavu kevadel KIK kahjuks sellist taotlusvooru ei avanud, seetõttu jäi ka kogumisring ära. Ent tulevikus, kui KIK taas sellise vooru avab, saavad vallaelanikud taas ohtlikud jäätmed kodu lähedal ära anda.

Kõigil, kellel jäätmeveo leping veel puudub, tasub vallavalitsuse keskkonnaspetsialistiga ühendust võtta, et arutada, millised võimalused prügimure lahendamiseks pakkuda on.

"Paljud ei taha jäätmeveolepingut sõlmida, kui see kohustuslik pole. Aga pole ju mõtet pead vaevata, kuhu prügi panna, kui veohind pole kõrge," ütles Taimi Eesmäe.

Tema sõnul on enamik inimesi omaks võtnud, et olmeprügist vabanemise eest tuleb maksta. On aga ka neid, kes prügi metsa alla viivad. Eriti suuri probleeme on ehitus- ja lammutusjäätmetega.