Ettevaatust, kevadise päiksega sulab jää kiiresti!

Heitlike ilmadega, kui päeval plusskraadid ja öösel külmetab, muutuvad jääolud ka kogenud kalameestele märkamatult salakavalateks. Kevadhõnguline päike ja soojus rõõmustavad südant, kuid mõjuvad jääoludele kiiresti laastavalt. Jääolud  võivad muutuda tundidega ja kujuneda veekogu eri osades väga erinevateks. Hommikul muretult ületatud jää sulab päikse toimel eluohtlikult hapraks ja lõuna ajal samas kohas inimest enam ei kanna.

Iga enesest lugupidav ja vastutustundlik kalamees teeb enne jääle minekut ettevalmistusi. Ta paneb selga spetsiaalse veekindla kalameheriietuse, võtab kaasa turvavarustuse (sealhulgas jäänaasklid, mis aitavad end vette kukkudes jääle tagasi tirida ning ohtlikust kohast eemalduda) ning tutvub enne jääle astumist jääoludega. Üheks jääoludega tutvumise võimaluseks on Google`i kaardirakendusse loodud avalik Päästeameti jääkaart. Päästjad mõõdavad kalastajate hulgas populaarsete siseveekogude jää paksust ning kannavad andmed kaardile. Kaart on mõeldud selleks, et anda inimestele infot jääolude kohta siseveekogudel ja juhtida tähelepanu nende muutumisega seotud ohtudele. Tasub arvestada, et päästjate hinnang jää paksusele ei taga automaatselt teie turvalisust. Ohutuse eest vastutab iga jääle mineja ikka ise ning konkreetses kohas peab ta jää kandvuses ise veenduma.

Head kalamehed, olge ettevaatlikud ja arvestage kevadiste ilmade ajal kiiresti muutuvate jääoludega ning kasutage turvavarustust. Et jääpüügile minnes saaks kodustele alati kindlal häälel hõigata: „Ei jää, tulen tagasi!"

Jääolude kaardi ja rohkem infot jääohutuse kohta leiate aadressilt: https://veeohutus.ee/talv.

 

Pea meeles ohte ja arvesta nendega

  • Vooluveekogudel sulab jää kiiremini ning sellele minek muutub ilma soojenedes kohe ohtlikuks.
  • Suubumiskohtades, kus kaks jõge saavad kokku või kus jõgi või oja suubub järve või merre, sulab jää kiiremini.
  • Allikakohad sulavad veekogudes alati kiiremini. Põhjuseks on allikavee temperatuur, mis on alati üle 0º C.
  • Torude suudmetest veekogusse väljuv vesi on veekogu veest soojem ja jää sulab torusuudmes kiiremini või ei tekigi sinna.
  • Paadisildade tugipostide, roostiku, vette langenud puude võrade ja muu taolise ümbruses on jää alati habras, sest see ei haaku objektiga ja selle ümber jäävad vahed.

 

JOHANNES KOMISSAROV
Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo peaspetsialist