Tormas tutvustati eraldumise teemalist sotsiaalmajanduslikku analüüsi

Torma rahvamajas sai 11. aprilli õhtul teoks seminar, millel tutvustati Jõgeva valla halduspiiride muutmise sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi. Analüüsi tellis Jõgeva vallavolikogu, et anda avalikkusele, sh avaliku pöördumise esitanud Torma aleviku ning Vanamõisa, Kõnnu, Lilastvere, Oti, Liikatku ja Võidivere küla elanikele, selge ja erapooletu ülevaade võimalikest mõjudest, kui taotluse esitanud asustusüksused peaksid liituma Mustvee vallaga või kui jäädakse Jõgeva valla koosseisu. Analüüsi tutvustas koostaja, OÜ Cumulus Consulting konsultant ja juhatuse liige Mihkel Laan. Analüüsi aluseks võeti Jõgeva valla ja Mustvee valla õigusaktid, arengudokumendid, finantsandmed ning muu avalikult kättesaadav info. Tegemist on puht statistilise analüüsiga, elanikke selle tarvis ei küsitletud ega toodud välja emotsionaalseid momente, nagu kuuluvustunne, identiteet jne. Seminaril osales üle neljakümne inimese.

Analüüsis tõdeti, et asustusüksuste elanike jaoks halduspiiri muutmine peamiste kohalike avalike teenuste tarbimist (lasteaed, kool, vaba aja veetmise võimalused) ei mõjuta, sest asustusüksuste elanikud on teenuste tarbimise osas selgelt oma piirkonna põhised. Eeldusel, et vastavad asutused Tormas säilivad, ei oma piiride muutmine võimalikele tarbimismustritele olulist mõju. Teisalt tarbib suur osa Jõgeva vallast mitte lahkuda soovivate endise Torma valla asustusüksuste elanikest teenuseid Torma aleviku asutustes, ent halduspiiri muutmise korral tekiks olukord, kus neil kaob võimalus piirkonna arengus (lasteaed, kool jt teenused) kaasa rääkida. Mustveega ühineda soovivate asustusüksuste 632 elanikku omaksid küll Mustvee vallas suuremat osakaalu (10,2 protsenti), kui Jõgeva vallas (4,6 protsenti) ja see võiks anda Mustvee valla kontekstis paremad võimalused piirkonna huvide eest seista, ent võrreldes Mustvee ja Jõgeva valla asutuste võrku ja finantsvõimekust, võib siiski eeldada, et asustusüksuste huve on lihtsam läbi rääkida Jõgeva vallas. Seitsme asustusüksuse eraldumise korral joonistuks välja ka ebaloogiline ruumimuster: kolm eralduda mittesoovivat küla, Näduvere, Rassiku ja Tealama, jääksid justkui piiramisrõngasse: neid hakkaksid ümbritsema Mustvee valda üle läinud külad.

Tutvustusele järgnenud arutelul võtsid sõna Torma aleviku ja kuue küla Mustvee vallaga liitumise eestvedaja Avo Blankin, vallavolikogu liige Ahto Vili, ühiskonnategelane Juhan Telgmaa jt. Tõsteti üles ka selliseid probleeme, mis tutvustatud uuringut otseselt ei puudutanud. Avo Blankin heitis analüüsile ette, et see ei käsitle tööhõive ja tööga seotud liikumiste küsimust. Vallavolikogu esimees Raivo Meitus sõnas, et tööga seotud pendelränne pole antud teema seisukohast oluline, oluline on vaid inimeste sissekirjutus, st see, kuhu laekuvad tööinimeste maksud. Juhan Telgmaa avaldas arvamust, et kõige parem oleks olnud edasi elada vanas Torma vallas, aga kuna see pole enam võimalik, võiks piirkondadesse rohkem otsustusõigust anda. Tegutsema võiks hakata näiteks külavanemate kogu.

Nii Avo Blankin kui ka Ahto Vili tõid taas sisse kihelkondliku identiteedi teema.

„Ajaloolist tausta, inimeste meelsust on raske mõõta, aga ilma meelsuseta asjad ei arene ja inimesed ei tule kaasa," märkis Blankin. Raivo Meitus oli aga seda meelt, et Torma kandi rahvas saab oma kihelkondlikku identiteeti rõhutada ka Jõgeva valda kuuludes: seda on võimalik tuua ja tuuaksegi esile kultuurisündmusi korraldades.

25. aprillil otsustab Jõgeva vallavolikogu, kas seitsme endise Torma valla asustusüksuse Jõgeva vallast Mustvee valda ülemineku teemaline arutelu lõpetatakse või alustatakse Mustvee vallaga läbirääkimisi halduspiiride muutmise kohta.