Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis peeti sarikapidu

20.04.2018

Palamusel peeti 19. aprillil kihelkonnakoolimuuseumi uue külastuskeskuse sarikapidu. Külastuskeskuse hoone on saavutanud lõpliku kõrgus, seega oli vana traditsiooni kohaselt õige aeg sarikate otsa pärg riputada. Selle tõid üheskoos alla Palamuse O...  Loe edasi »

Valla tutvustus

« Tagasi

Jõgeva vald

Jõgeva valla, Jõgeva linna, Palamuse valla ja Torma valla ühinemise teel moodustus uus haldusüksus Jõgeva vald 24. oktoobril 2017. Lisaks neljale omavalitsusele kuuluvad ühise Jõgeva valla koosseisu ka Pajusi valla Kaave küla ja Puurmani valla Jõune, Härjanurme, Pööra ja Saduküla külad. Endise Torma valla Võtikvere küla läks Mustvee vallale.

Uue valla volikogu ja valitsus asuvad Jõgeva linnas ning teenuskeskused painkevad Palamuse ja Torma alevikus. Ühinenud omavalitsuse rahvaarv on üle 14 000 ning territoorium üle 1000 km².

 

Jõgeva vald on kultuuri- ja ajalooliselt rikkalik piirkondi, pakkudes põnevat avastamisainet ja vaatamisväärsusi turistidele, puhkajatele, ajaloo- ja loodushuvilistele. Vallale on iseloomulik kaunis Vooremaa maastik, mida läbib Pedja jõgi, puutumatu loodusega Endla looduskaitseala, Põhjasõjaaegsed Laiuse lossivaremed (pildil), Siimusti keraamikatehas, Kuremaa loss ning Jõgeva mõisas asuv Eesti Taimekasvatuse Instituut.

 

Jõgeval vallas on rikkalik kultuurielu: naiste tantsupidu, Betti Alveri luulepäevad, Alo Mattiiseni muusikapäevad, küüslaugufestival, talvefestival, jõulurahu väljakuulutamine, Suur Paunvere väljanäitus, Jõgevatreff (pildil) – need on vaid osa paljudest ettevõtmistest, mis Jõgeva valla elu aastaringselt saadavad.

 

Jõgeva vallast on pärit mitmed Eesti avaliku elu tegelased, kellel oluline koht kultuuriloos: Laiuse kirikuõpetaja ja endine EELK piiskop Johan Kõpp, Eesti riigi üks loojatest Jaan Poska, näitekirjanik Hugo Raudsepp, riigiteaduse professor Karl Aun, põllumajandusteadlased Mihkel Pill ja Julius Aamisepp, keele- ja kirjandusteadlane Eeva Niinivaara. Jõgeva valla keskust – Jõgeva linna tuntakse eelkõige külmalinna, aga ka Alo Mattiiseni, Betti Alveri ja paljude teiste silmapaistvate kultuuriinimeste sünnipaigana.

 

Palamuse kihelkond on üks vanemaid Eestis. Arheoloogilised leiud annavad piirkonnas tunnistust väga vanast asustusest. Rahvakirjanik Oskar Lutsu Paunvere nime all kuulsaks kirjutatud Palamuset mainiti esmakordselt 1234. aastal. Püha Bartholomeuse kirik, O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum, pastoraadihoone, apteek, vesiveski ja iidne kirikupark kuuluvad ühtsesse kultuurikompleksi. Igal aastal võtab Suur Palamuse väljanäitus vastu tuhandeid külastajaid. Luua küla mõisaansambel – 1730. aastal ehitatud häärber, "piparkoogimajaks" nimetatud aednikumaja ning park on üks paremini säilinud barokkstiili näiteid. Pargis kasvab paarsada puu- ja põõsaliiki. Metsandust on õpetatud Luual 1948. aastast. 

FOTOD: LIINA LAURIKAINEN