Rumeenia suursaadik Daniela Mihaela Cămărășan külastas Jõgeva valda

2. aprillil külastas Jõgeva valda Rumeenia suursaadik Daniela Mihaela Cămărășan. Suursaadik tutvus Jõgeva muusikakoolis Alo Mattiiseni klassiga, Painkülas Scanola Balticu tehases rapsiõli tootmisega ning Palamusel lasteaiaga Nukitsamees. Suursaadik kohtus Jõgeva vallamajas vallavolikogu ja –valitsuse liikmete, ettevõtjate ning teiste huvilistega.

„Avastasin täna enda jaoks huvitavaid paiku ja tutvusin äärmiselt toredate ja sõbralike inimestega," tõdes suursaadik külastuspäeva lõpus. „Jõgeva muusikakool on näiteks tänu oma erilisele õpikeskkonnale ja pedagoogidele väga hea inspiratsiooniallikas. Lisaks muusikaalastele teadmistele saab sealses Alo Mattiiseni klassis ka teadmisi ajaloost."

Suursaadikule meeldis väga ka Palamuse lasteaia uus hoone, mis rajatud avaliku ja erasektori partnerluse korras. Suursaadik lubas kaasa aidata sellele, et Palamuses lasteaia poolt tänavu korraldatavale rahvusvahelisele alushariduse seminarile tuleks esinema ka mõni Rumeenia selle ala spetsialist.

Umbes 20 miljoni elanikuga Rumeenia võeti NATO liikmeks 2004. aastal, nagu Eestigi, Euroopa Liidu liikmeks said nad kolm aastat pärast meid, 2007. aastal. Eurotsooniga pole Rumeenia liitunud, vaid kasutab endiselt oma rahaühikut leud.

Suursaadik kinnitas, et Rumeenia majandus on juba viiendat aastat järjest jõudsalt kasvav majandus. Tal oli hea meel märkida, et Eesti ettevõtjad on Rumeeniasse päris suuri investeeringuid teinud ning investeerimist lihtsustab see, et kahe riigi vahel pole suuri maksuerinevusi. Euroopa Liidu tingimustes on kasvanud ka kaubavahetus.

Nagu Eesti, nii ka Rumeenia jaoks on päris suureks probleemiks see, et tööealised inimesed teistest riikidest paremat teenistust otsima lähevad. Esmajoones minnakse Itaaliasse: itaalia keele õpib rumeenlane suhteliselt kiiresti ära. Rumeenias on käivitatud spetsiaalseid programme ja võetud meetmeid tööjõu kodumaale tagasitoomiseks. Arstide kodumaal hoidmiseks on tõstetud näiteks arstide palka.

Turismi arendamise võimalused Eesti ja Rumeenia vahel pole kindlasti veel ammendatud, ent algust on tehtud: Eesti lennukompanii Nordica käivitas möödunud aastal hooajalised otselennud Rumeenia Musta mere äärsesse kuurortlinna Constanţasse ning lende jätkatakse tänavu suvel. Tulevikus võiks Nordica Rumeeniasse lendama hakata ka talvel, ent siis võiks olla sihtkohaks Karpaatide talikuurordid. Rumeenia hinnatase peaks olema eestlastele igati vastuvõetav.

Eesti ja Rumeenia vahelised diplomaatilised suhted sõlmiti küll juba 1921. aastal ning taastati 1991. aastal, ent Rumeenia saatkond Tallinnas avati alles 2016. aasta sügisel: varem kattis Eestit Helsingis resideeriv Rumeenia suursaadik. Daniela Mihaela Cămărășan esitas oma volikirja meie presidendile Kersti Kaljulaidile 1. novembril 2016.

„See oli uus algus nii minu kui teie presidendi jaoks: mina alustasin karjääri suursaadikuna ja tema võttis presidendina esimest korda suursaadiku volikirja vastu," meenutas Daniela Mihaela Cămărășan.

Saatkondade vastastikune avamine (Eesti saatkond Bukarestis asus tegutsema 2015. aastal) on kahe riigi suhete edendamisele hea tõuke andnud.

Praegu ilmestab saatkonna tegemisi asjaolu, et Rumeenia on tänavu jaanuarist juunini Euroopa Liidu eesistujariik. Sel puhul korraldatakse Tallinnas ja mujal Eestis Rumeeniat tutvustavaid näitusi ja kontserte, mida suursaadik kutsus vaatama-kuulama ka Jõgeva valla inimesi.

Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev märkis, et Jõgeva vallal on juba kujunenud teatavad sidemed Rumeeniaga. Möödunud suvel osalesid Jõgeva kunstikooli viis õpilast ja kaks õpetajat Rumeenias Maracinenis toimunud rahvusvahelises laagris, kus põhirõhk oli inglise keele õppimisel loovtegevuste kaudu, aga ka vaatamisväärsustega tutvumisel. Peale kohalike ja eestlaste oli laagris ka Serbia noori. Jõgeva esindus on samasugusesse laagrisse oodatud ka tänavu. Nüüd läheb sinna juba kümme õpilast ning uue riigina on seltskonda lisandunud Moldova.

„Rumeenlaste laagriprojekt kestab ühtekokku neli aastat, nii et meie noortel on ka kahel järgmisel aastal võimalus oma loovust ja inglise keele oskust arendada ning Rumeeniat avastada," ütles Viktor Svjatõšev.

Daniela Mihaela Cămărășan rõhutas Jõgevalt lahkudes, et mida paremini Eesti ja Rumeenia inimesed üksteist tundma õpivad, seda suurem on vastastikune usaldus. Ja mida suurem on usaldus, seda paremini edeneb koostöö.