« Tagasi

Uus eeskiri tagab, et reovesi tervist ja keskkonda ei rikuks

Jõgeva vallavolikogu 17. mai istungil vastu võetud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri on õigusakt, mis puudutab neid Jõgeva valla kinnistuomanikke, kelle majapidamine või ettevõte pole liitunud ühiskanalisatsiooniga ning kes sellest tulenevalt kohtkäitlevad reovett ja kasutavad reovee äraveo teenust. Eeskiri puudutab ka neid, kes reovee äraveo teenust osutavad, ning neid, kes omavad või haldavad purgimiskohta.

Eeskiri reguleerib õigussuhteid, mis tekivad reovee (sh fekaalide) kohtkäitluse ning kogumismahutitest reovee äraveo ja ühiskanalisatsiooni purgimisega. Eeskiri sisaldab ka nõudeid, millest lähtuvalt Jõgeva vallas reoveekäitlussüsteemi ehitamist, likvideerimist või muutmist tuleks planeerida.

Uue reovee kohtkäitlust puudutava  eeskirja kehtestamise tingis hiljutine haldusreform: uus eeskiri kehtib kogu neljast omavalitsusest moodustatud ühendvalla territooriumil. Endise Jõgeva ja Torma valla elanike jaoks on see uus seadusakt: neis kahes omavalitsuses varem reovee kohtkäitluse eeskirja kehtestatud polnudki.

Eeskirjas on sätestatud nõuded, millele reovee kohtkäitlussüsteem peab vastama. Iga kinnistuomanik ei pruugi aga osata hinnata, kas tema reovee kohtkäitlussüsteem vastab nõuetele või ei.

"Kui elanikul tekib kahtlus, saab ta pöörduda valla ehitusspetsialisti poole, kes aitab asjas selgusele jõuda," ütles Jõgeva vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Taimi Eesmäe.

Ta lisas, et kohtkäitlussüsteemi kasutamise ja hoolduse eest vastutab nende omanik, järgides ehitise kasutamis- ja hooldusjuhendit ning reovee kohtkäitlusloa nõudeid. Kohtkäitlussüsteemide omanik on kohustatud koheselt teavitama vallavalitsust ja Keskkonnainspektsiooni igast avariist, sealhulgas reoveemahutite lekkest või ületäitumisest ning võtma viivitamatult tarvitusele kõik meetmed tekkinud reostuse kõrvaldamiseks ja keskkonnaohutuse tagamiseks.

Vana reovee kohtkäitlussüsteemi nõuetega vastavusse viimine või uue rajamine pole odav. Mis saab siis, kui kinnistuomanikul selleks raha ei jätku? Keskkonnaspetsialisti sõnul tasuks sellisel juhul uurida, kas oleks võimalik toetust saada praegu käimas olevast hajaasustuse programmi taotlusvoorust (https://www.eas.ee/teenus/hajaasustuse-programm/#articleblock-Taotlejale). Toetuse saamiseks peab elanik olema enne 1. jaanuari 2018 oma majapidamisse sisse registreeritud, elama hajaasustuses ja suutma panustada projekti 33 protsendi suuruse omaosalusega. Taotluste esitamise tähtaeg on 11. juuni k.a, ent kui sel aastal ei jõuta taotlust esitada, tuleks jälgida, millal tuleva-aastane voor välja kuulutatakse. Sellest antakse kindlasti ka vallalehes teada.

Eeskiri sätestab, et kohtkäitlussüsteemi kasutamise üle teevad järelevalvet vallavalitsus ja keskkonnainspektsioon ning et neil on õigus nõuda süsteemi omanikult rajatise ehitusjooniste, samuti kasutamis- ja hooldusjuhendi esitamist. Vanemate rajatiste kohta, mis on n-ö iseenese tarkusest ehitatud, ei pruugi aga selliseid dokumente ollagi.

"Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusele loetakse enne 1999. aasta 1. aprilli ehitatud tehnorajatised õiguspäraselt ehitatuks, olenemata nende kohta käivate andmete puudumisest või puudulikkusest ehitisregistris. Tuleb pöörduda valla ehitusspetsialist poole, kellele esitada andmete esitamise taotlus. Pärast 1. aprilli 1999  kasutusele võetud ehitis tuleb ehitisregistri kande puudumisel kanda ehitisregistrisse vastavalt õiguslikele alustele (kirjalik luba, ehitusteatis, ehitusluba)," ütles Jõgeva vallavalitsuse ehitusspetsialist Olev Teder.

Küsimusele, kas Jõgeva vallas on ikka piisavalt nõuetekohast purgimisteenust pakkuvaid ettevõtjaid ja purgimiskohti, vastas ta, et purgimisteenust pakub vallas kuni kümme ettevõtet ning senini on saadud hakkama ka olemasolevate purgimiskohtadega, mis asuvad Jõgeva linnas ning Torma ja Laiuse alevikus.

Volikogu istungil avaldas volikogu liige Terje Rudissaar arvamust, et reovee kohtkäitluse eeskiri sai tehtud liiga karm ning et ministeeriumi välja töötatud näidiseeskirja oleks tulnud leebemaks kohendada. Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist seda arvamust ei jaga. Tema arvates peavad elanikud hoolitsema selle eest, et nende reovee kohtkäitlussüsteem nende endi tervist ja vara ning keskkonda laiemas mõttes ohtu ei paneks. Kuna vald peab lõppkokkuvõttes tagama ohutuse, siis on vallal ka õigus kontrollida.