Vallavolikogu kehtestas oma 29. juuni istungil maamaksumäärad Jõgeva valla haldusterritooriumil alates 1. jaanuarist 2024. Elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku puhul on maamaksumäär 0,5 protsenti, maatulundusmaa puhul 0,5 protsenti ja muu sihtotstarbega maa puhul 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas, mis on maamaksuseaduses lubatud maksimummäärad.

Kui tänavuse maamaksu arvestamisel olid aluseks veel riigi poolt 2001. aastal läbi viidud maa hindamise tulemused, siis tuleva-aastast maamaksu arvestatakse juba 2022. aasta maa korralise hindamise tulemuste järgi. Kuna kahe hindamise vahele jäi väga pikk aeg, on suurema osa maade hinnad märgatavalt tõusnud. Kõik, kes soovivad teada oma tuleva-aastase maamaksu suurust, võivad vaadata veebilehelt minu.kataster.ee oma maa maksustamishinda ning selle põhjal maksu suuruse välja arvutada. Maksustamishinna järsku tõusu arvestades on maamaksuseadusega maksumäärasid vähendatud ja seatud ka maamaksu aastase kasvu ülempiir: inimese maamaks ei saa varasema aastaga võrreldes olla suurem kui 10 protsenti.

Maamaksuseaduse kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. juulil maamaksumäära, mis jääb riigi poolt ette nähtud vahemikku. Praegu Jõgeva vallas kehtivaid maamaksumäärasid (ühtne maksumäär 2,5% ning 1,8% haritavale maale ja looduslikule rohumaale) ja uuest aastast kehtima hakkavat maamaksumäära võrreldes näeme, et maamaksumäär mitte ei tõuse tuleval aastal, vaid langeb. Kuna aga riigi poolt hinnatud maa maksustamishind on aastast 2001 arvates üldjuhul kordades tõusnud, tuleb enamikul meist tuleval aastal siiski maamaksuna välja käia suurem summa kui tänavu. Aga nagu öeldud, ei saa kellelgi maamaks tõusta rohkem kui 10 protsenti eelneva aastaga võrreldes.

Volikogu istungil diskuteeriti ka selle üle, kas Jõgeva vallas peaks olema maamaksumäärad võrdsed seaduses lubatud maksimumiga. Abivallavanem Asso Nettan selgitas, et kaaluti ka madalamaid määrasid, aga Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt oleks see viinud vallale maamaksust laekuva tulu vähenemiseni. See omakorda vähendaks valla võimekust oma kodanikele teenuseid pakkuda. „Kui paljudele võib tunduda, et me teeme oma valla inimestele ülekohut, siis rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt kasvab vallale maamaksust laekuv summa ka maksimaalsete maamaksumäärade kehtestamise korral ainult kuue protsendi võrra," ütles Asso Nettan. „Samas saab omavalitsus maamaksumäärad igal aastal üle vaadata. Kui me leiame, et mõnele maaomanike kategooriale langevad liiga suured maksukohustused, saame neile kehtivat maksumäära muuta."

Asso Nettan märkis, et rahandusministeerium andiski omavalitsustele soovituse kehtestada vähemalt alguses maksimaalsed maamaksumäärad ja enamik meie naaberomavalitsusi on seda soovitust ka järginud.

Jõgeva Vallavolikogu 29. juuni 2023 määrus nr 37 "Maksumäära kehtestamine"

Lisainfot maamaksu kohta saab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

Lisainfo: GIS-spetsialist Priit Kalme, e-post priit.kalme@jogeva.ee, tel 776 2448.

Jõgeva Vallavolikogu on kehtestanud 29.11.2018 määrusega nr 61 „Maamaksumäära kehtestamine" alates 01.01.2019 Jõgeva valla haldusterritooriumil ühtse maamaksumäära 2,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas ja põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksumäär on 1,8 protsenti maa maksustamishinnast aastas.

Täiendav maamaksuvabastus

Jõgeva Vallavolikogu 29.11.2018 määrusega nr 62  „Maamaksust täiendava vabastamise ulatus ja kord" on kehtestatud alates 01.01.2019 täiendav maamaksuvabastus okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes represseeritule ja represseerituga võrdsustatud isikule tema kasutuses oleva Jõgeva vallas asuva ühe elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku selles osas, mille osas ei kohaldu talle seadusega kehtestatud muu maamaksuvabastus või –soodustus ning isik ei saa maa kasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu.

Maa loetakse represseeritu kasutuses olevaks, kui represseeritu on selle omanikuna kantud kinnistusraamatusse.

Maksuvabastuse taotlemiseks esitab represseeritu kirjaliku avalduse Jõgeva Vallavalitsusele hiljemalt 15. jaanuariks. Maksuvabastuse avaldust ei ole vaja uuesti esitada (kehtivad ühinenud valdade ja linna varem esitatud avaldused), kui eelmises avalduses esitatud andmetes ei ole muudatusi. 

Avalduses märgitakse järgmised andmed:

1. represseeritu ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2. alalise elukoha aadress (postiaadress või e-postiaadress);
3. taotleja soovil muud kontaktandmed (telefoninumber);
4. maa, mille osas maamaksust vabastamist taotletakse, koha-aadress (katastriüksuse tunnus ja kinnistusraamatu registriosa number) ja pindala;
5. avalduse esitamise kuupäev, esitaja nimi ja allkiri.

Avalduse lisa on koopia represseeritu tunnistusest.

Maksuvabastus kohaldub 1. jaanuarist ning kehtib kuni maamaksuvabastuse andmise aluseks olnud asjaolude äralangemiseni.

Lisainfo:
GIS-spetsialist Priit Kalme, e-post priit.kalme@jogeva.ee, tel 776 2448.
 

Täiendava maamaksuvabastuse taotlemine