Jõgeva vallavalitsus sai Leader-meetmest toetust projektile „Jõgeva valla ettevõtja – ettevõtlik, koostööaldis ja uuendusmeelne". Projekti eesmärgiks on Jõgeva valla ettevõtjate koostöövõrgustiku loomine, koostöö suurendamine ja ettevõtjate ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine.

Projekti tegevusteks on ühiste koolituste, infopäevade ja seminaride korraldamine, kontaktide vahetamine, ettevõtete külastuste korraldamine ja erinevate osapoolte kokku toomine. Üheks projekti tegevuseks on ka valla ettevõtjate tegemiste kajastamine kohalikes väljaannetes ja sotsiaalmeedias. 

 

« Back

Kudina aiandist saab lilli ka hilissügisel

Sõbra- ja naistepäev tunduvad olevat veel kaugel, ent OÜ Leviisia Lilled Kudina aiandis on nende saabumiseks juba hulk ettevalmistusi tehtud. Ajatamiseks mõeldud tulbi- ja nartsissisibulad on turbakastidesse valmis pandud, igas sada sibulat, ning ootavad külmkambrites aega, mil nad sooja ja valgesse kasvuhoonesse viiakse, et siis sõbra- või naistepäevaks kauneid õisi kasvatada.

Osaühing Leviisia Lilled toimetab Kudina aiandis möödunud aasta septembrist. „Siinse aiandi omanik otsustas Eestist lahkuda, ent ei soovinud, et kasvuhooned niisama seisma jääksid. Ta tegi ettepaneku, et jätkaksin siin tootmist ja pärast pikemat järelemõtlemist jäin nõusse. Mitmesuguste lõike- ja potilillede kasvatamise kogemus oli mul olemas. Konkreetselt rooside kasvatamiseks sain palju näpunäiteid aiandi omanikult: eelmise roosikasvatushooaja viis lõpule veel tema ja mina sain kõrvalt õppida. Ka klientidega sain omaniku vahendusel tuttavaks," ütles Arvet Mäesalu, kes juhibki nüüd Kudina aiandit. Ta on OÜ Leviisia Lilled üks omanikke. Firmal on peale Kudina aiandi veel üks aiand, mis asub Tartumaal Varal. Tartu linnas Kalda teel on neil aga kaks lillepoodi. Vara aiandit, kus kasvatatakse 1700 ruutmeetrisel tootmispinnal potililli, juhib Arvet Mäesalu ema, lillepoode tema õde, kogenud florist. Nii et tegemist on perefirmaga. Registreeritud on see Tartusse, ent kuna selle üks oluline tootmisüksus on nüüd Kudinal, võib seda ka Jõgeva valla ettevõtteks pidada.

Kudina aiand on Vara omast märksa suurem: seal on kaheksa puiduküttel kasvuhoonet ja 3500 ruutmeetrit tootmispinda. Kui paljude jaoks seostub Kudina aiand eelkõige roosidega, siis tegelikult kasvatatakse seal peale rooside veel paljut muud: lõikelilledest näiteks tulpi, nartsissi, liiliat, inkaliiliat, preeriakellukest, lõvilõuga, levkoid, lillhernest, habenelki, astrit ja iirist, potililledest alpikanni, hibiskust, roosbegooniat, daaliat. Kevadel kasvatatakse veel mitmesuguseid amplisse sobivaid taimi.

Ehkki praegu on aiandis hooaja lõpule omaselt üsna vaikne, tuleb mõnest kasvuhoonest siiski veel toodangut: lõikeliiliat ja -krüsanteemi, potialpikanni ja hibiskust. Roosikasvuhoonetestki (neid on kolm ja seal kasvab umbes 15 eri sorti roose) leiaks mõne õie, aga neid ei tohi puutuda: roos arvab siis, et ta peab edasi kasvama, aga tegelikult on tal praegu kohustuslik puhkeaeg. Jaanuar jääb ilmselt ainsaks kuuks, mil Kudina aiandist lilli üldse ei saa, veebruari algusest läheb seal aga taas elu käima, sest praegu külmkambris kunstlikku talve üle elavad ning aasta lõpus kasvuhoonesse viidavad tulbi- ja nartsissisibulad hakkavad siis esimesi õisi andma. Eriti hea minek on neil sõbrapäeval. Sibullillede teine ajatusvoor on sätitud märtsi algusele: siis on ju naistepäev. Kasvuhooned, kus sibullilli ajatama hakatakse, on korralikult steriliseeritud, nii et haigusi pole karta. Ajatamise tehnoloogia on aga üsna keeruline ja suurt täpsust nõudev.

„Lillesibulas toimuvad ajatamisel kindlad keemilised protsessid. Nii et kui reegleid täpselt ei järgi, võib ajatusprotsess nässu minna. Tulp võib tulla näiteks liiga lühikese või liiga pika varrega või kasvatada külge mitteavanevaid õisi, mida kutsutakse paberõiteks. Kui miski valesti läheb, siis lillekasvataja kas teenib vähe või ei teeni midagi," tõdes Arvet Mäesalu.

Sel aastal tuli Leviisia Lilledel naistepäevatulpide kasvatamine hästi välja ja see andis julgust uuesti proovida: usalduskrediit on juba välja võideldud. „Meie eeliseks on see, et pakume stabiilse kvaliteediga tulpe ja pakime need kümnestesse pakenditesse. Hollandist saabuvad viiekümnesed pakendid tuleb näiteks ümber pakkida," sõnas Arvet Mäesalu. Nn talvetulpe loodetakse rahvale pakkuda veebruari algusest poole aprillini. Suvel ei ole aga mõtet tulpe kasvatada, sest siis saab igaüks neid oma aiast.

Lillekasvatus on töömahukas ala, aga sesoonse iseloomuga. Kudina aiandis on aasta ringi tööl vaid kaks inimest: juhataja ise ja agronoom. Ka aiandi puhkeajal on ju vaja jälgida, kuidas talvituvatel lilledel läheb. Ei saa nii, et lülitad lihtsalt elektri välja ja kõnnid minema. Ülejäänud töötajad palgatakse aga hooajaliste töölepingutega. Tööl olevate inimeste arvu reguleeritakse selle järgi, kui palju parajasti tööd on. Tulbiajal on seda näiteks päris palju, sest ülekasvamise vältimiseks tuleb õisi korjata kaks korda päevas ning need hoolikalt külma panna: sibullill kasvaks ju enda „tarkusest" ikka edasi.

Arvet Mäesalul on Leviisia klientidega hea kontakt, sest ta viib ise lilled külmik-kaubaautoga poodidesse laiali. Kaubaringil käib ta kolm korda nädalas. „Kliendid on meil enamasti väiksemates linnades. Tallinna ja Tartu lillepoed kuuluvad üldjuhul suurtesse kettidesse ja neil on oma varustuskanalid. Aga väiksemate linnade ja maakohtade lillepoed võtavad meie lilli meelsasti müügile, sest nad on meie kvaliteediga rahul," ütles Arvet Mäesalu. Jõgeval saab Kudina aiandi lilli osta näiteks kesklinna Konsumis asuvast OÜ Asorell lillepoest, aga ka Pae Konsumi lillepoest. Teadjamad oskavad aga ka aiandisse kohapeale lilli otsima tulla.

Arvet Mäesalu pole küll ühtegi aianduskooli lõpetanud, ent lillede kasvatamiseks vajalikke teadmisi saab hankida ka muul viisil – näiteks raamatutest ja internetist. Kolleegidestki on abi: enamik naisi, kes aiandis töötavad, on seal ametis olnud juba aastaid.

„Mina töötasin omal ajal hoopis Fazeris ja müüsin šokolaadi, aga tollaseid müügi- ja suhtlemiskogemusi annab ka lilleäris kasutada," ütles Arvet Mäesalu.

Leviisia Lilled sai tema sõnul alguse äriprojektist, mille ta kõrgkoolis ettevõtlust tudeerides õppeülesandena valmis tegi. Plaan osutus nimelt nii vettpidavaks, et tekkis tahtmine end tõepoolest lilleäris teostada. Esialgu tegutses ta sel alal muu töö kõrvalt, nüüd on sellest saanud tema põhiala. Ja Kudinast on saanud tema jaoks mitte ainult tööl käimise paik, vaid ka elukoht.

„Kui oled ühe alaga tegelema hakanud ning kui sul on materiaalne baas ja teadmised olemas, siis tahad ikka samal alal jätkata. Väike hasart tekib ju ka: kas saad hakkama või ei saa. Ning kui vigu teed, siis tuleb neist õppida," ütles Arvet Mäesalu.

RIINA MÄGI