Jõgeva vallavalitsus sai Leader-meetmest toetust projektile „Jõgeva valla ettevõtja – ettevõtlik, koostööaldis ja uuendusmeelne". Projekti eesmärgiks on Jõgeva valla ettevõtjate koostöövõrgustiku loomine, koostöö suurendamine ja ettevõtjate ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine.

Projekti tegevusteks on ühiste koolituste, infopäevade ja seminaride korraldamine, kontaktide vahetamine, ettevõtete külastuste korraldamine ja erinevate osapoolte kokku toomine. Üheks projekti tegevuseks on ka valla ettevõtjate tegemiste kajastamine kohalikes väljaannetes ja sotsiaalmeedias. 

 

« Back

Picea Grupil on jõulude ajal kiired päevad

Paari kuu pärast on taas jõulud. Tormas tegutseva Picea Grupi jaoks on see kiire aeg: firmal on jõulukuuseistandus, kust igaüks saab just talle meeldiva puu soetada. Picea Grupp varustab ka erametsaomanikke kuusetaimedega, müüb küttepuid ning majandab nii enda kui ka teiste omanike metsi. Firma kontorit siiski Tormast otsida ei tasu. See asub hoopis Jõgeval, vallavalitsusele kuuluvas Piiri tn 4 hoones.

Picea Grupi asutasid Vaido Kalm ja Taavi Tõnts 2001. aastal. Senini palgatööd teinud mehed otsustasid ettevõtjana kätt proovida. Et mõlemad on metsandusharidusega, oli kuusetaimede kasvatamine üsna loogiline valik. See osutus ka perspektiivitundega tehtud valikuks: praegu on kuusetaimed märksa nõutum kaup, kui 18 aastat tagasi. Puukool rajati Tormasse. Suurt pinda see ei nõudnud (taimla mahub kolmele-neljale hektarile), küll aga tuli teha päris suur investeering: püstitada kilemajad, osta turvas ja kuuseseemned. Viimased saadi Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Tartu puukoolist.

Milleks kuusetaimedele kilemaja? Vastus on lihtne: kasvuhoones sirgub kuusetaim aastaga kümne sentimeetri pikkuseks, välitingimustes kuluks selleks kaks aastat. Kümnesentimeetrised kuusetaimed istutatakse kasvuhoonest ümber põllule, kus nad veel kaks aastat sirguvad, enne kui müüki lähevad. Aastas tuleb Picea Grupi puukoolist 200–300 tuhat taime. Osa neist läheb firma enda, osa teiste eraomanike metsa uuendamiseks. Taimeostjate hulgas on palju püsikliente, ent aeg-ajalt tuleb juurde ka uusi, kes teiste metsaomanike käest Picea Grupist kuulnud. Kes sellest firmast taimi tahab, peab need aasta varem broneerima. Kui tulla kevadel lihtsalt hea õnne peale taimi otsima, on vähe lootust neid saada. Broneerimise juurde käib kümneprotsendine ettemaksu, et taimesoovija niisama heast peast ostust ei loobuks.

Kümmekond aastat tagasi rajas Picea Grupp Tormasse ka jõulukuuseistanduse, mille suurus jääb alla kahekümne hektari. Taimed tulid muidugi oma taimlast. Umbes põlvepikkusena istandusse istutatud kuusekesed saavad müügiküpseks 6–8 aasta pärast. Võimalust osta otse istandusest enda välja valitud kuusk kasutatakse iga aastaga üha rohkem ja rohkem. Kuusetahtjad hakkavad istanduses käima umbes nädal enne jõule ja sealt edasi kahe nädala jooksul on Picea rahval päris kiire. Firma müüjad pakuvad kuuski veel Jõgeval Estemi tehnikapoe juures. Päris suur kogus jõulupuid läheb ka hulgiostjatele.

„Mõni teeb tervele istandusele ringi peale ja ütleb, et tema sealt küll ühtegi sobivat ei leia, aga üldiselt siiski leitakse: istanduses kasvanud kuusk on tihedam ja kaharam, kui metsas suurte puude vahel kasvanu," ütles Vaido Kalm.

Picea Grupp on tasapisi maakonna eri servades asuvaid metsamaid ostnud ja majandab nüüd neid. Ostetakse ka raieõigust maatükkidele, mida omanik müüa ei soovi. Metsamaa müüjateks on enamasti kunagiste omanike mujal elavad pärijad, kes ise metsa majandada ei soovi või ei oska. Vaido Kalmu sõnul on Picea Grupi sugusel suhteliselt väikesel ettevõttel üsna keeruline enampakkumistel suurte kontsernidega konkureerida, ent päris ilma pole nemadki jäänud. Majandatavates metsades tehakse kõiki vajalikke töid. Kui vaja, siis istutatakse, kui vaja, tehakse valgustus-, hooldus-, harvendus- või lõppraiet.

Picea Grupil on olemas nii lõikaja ehk harvester kui ka väljavedamistraktor ehk forvarder. Peale Vaido Kalmu ja Taavi Tõntsu on firmas tööl seitse inimest. Neli meest töötab masinatel, üks mees valmistab ette küttepuid ja ülejäänud on universaalsed mehed, kes teevad igasuguseid töid. Paberipuitu müüb firma suurematele tootjatele, nagu Stora Enso, Södra ja Metsä Forest, kes varustavad suuri paberivabrikuid. Palk läheb suurematele saekaatritele. Piceal on plaanis uurida koostöövõimalusi Viruveres käivitatava Estonian Plywoodi vineeritehasega, et uurida, kas saaks puitu ka sinna müüa. Nii lähedalt peaks neil olema ju soodne osta. Ka küttepuid müüakse enamasti 50 km raadiuses elavatele klientidele. Kaugema maa puhul lähevad transpordikulud ebamõistlikult suureks.

„Oleme suhteliselt väiksed tegijad," ütles Vaido Kalm ja lisas, et kuusetaimlat laiendataks meelsasti, sest istikutele nõudlust on: eraomanikud ja firmad on hakanud rohkem metsa istutama, kui paarkümmend aastat tagasi. Paraku oleks siis tööjõudu juurde vaja, aga töökäsi jääb maal üha vähemaks ja noored sellise töö peale naljalt ei tule.

Senini on Picea Grupp n-ö suurte vahel hakkama saanud, aga praegused hinnad puiduturul teevad firma omanikke veidi murelikuks. Viimase kolme kuu hinnalangus on ühest küljest tingitud majanduse üldisest jahtumisest, mis toob kaasa ehitus- ja pakendipuidu vajaduse vähenemise. Teisalt on hinnalangus tingitud sellest, et Lääne-Euroopas on kooreüraskid soojade talvede tagajärjel võimust võtnud ning üraskikahjustustega odavat puitu tuleb tohututes kogustes turule.

Metsaärimehesse suhtuvad paljud kui negatiivsesse tegelasse.

„Metsa teemal võtavad meil rohkem sõna linnainimesed, kes tahaksid, valged tossud jalas, kõrges männimetsas jalutada. Aga selleks, et metsas jalutada saaks, tuleb metsameestel seal enne kõva töö ära teha. Ning meie kandi metsad on enamasti üldse mitte männi-, vaid pigem lehtpuumetsad, kus domineerivad kask, haab, lepp ja toomingas. Ning tegelikult on metsandus meil heal järjel," sõnas Vaido Kalm.

Tihti pahandatakse metsameestega teede lõhkumise pärast. Vaido Kalm sõnas, et nende firma on püüdnud kohalike inimestega mitte konflikti sattuda. Kui jätad lõhutud tee parandamata või laoplatsi koristamata, siis on tulevikus raske inimestega suhelda. Aga puitu on tihti vaja üle teise omaniku maatüki välja vedada või seda teise omaniku kinnistul ladustada. Kui suhted rikutud, ei ole kokkuleppeid lihtne saavutada.

Metsanduses on toetused väiksemad kui põllumajanduses. Picea Grupp kuulub Palamuse metsaseltsi ja taotleb selle kaudu pindalapõhist metsanoorendiku toetust. Ühistu kaudu on PRIA-ga asjaajamine lihtsam. Picea on ka istutus- ja hooldusmasinate soetamiseks väikest toetust saanud, ent üldiselt arvatakse siiski, et metsamees peab omadega ise hakkama saama, sest ta on ju püstirikas.

„Metsamees saab metsatüki pealt ühe korra 70 aasta jooksul tulu, aga muul ajal on tal ainult kulutused: maamaksu tasumine, metsa istutamine, hooldamine jne," ütles Vaido Kalm.

RIINA MÄGI