Jõgeva vallavalitsus sai Leader-meetmest toetust projektile „Jõgeva valla ettevõtja – ettevõtlik, koostööaldis ja uuendusmeelne". Projekti eesmärgiks on Jõgeva valla ettevõtjate koostöövõrgustiku loomine, koostöö suurendamine ja ettevõtjate ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine.

Projekti tegevusteks on ühiste koolituste, infopäevade ja seminaride korraldamine, kontaktide vahetamine, ettevõtete külastuste korraldamine ja erinevate osapoolte kokku toomine. Üheks projekti tegevuseks on ka valla ettevõtjate tegemiste kajastamine kohalikes väljaannetes ja sotsiaalmeedias. 

 

« Back

Toomal kasvavad tulevased hipodroomitähed

Tooma Põllumajanduse OÜ juhataja Martin Ilvese sõnul on Toomal hobuste pidamiseks head tingimused juba sellepärast, et suured maanteed ja intensiivne põllumajandus jäävad kaugele. FOTO: RIINA MÄGI

Hobusekasvatus on Eestis suhteliselt vähe levinud ala. Tooma Põllumajanduse Osaühing on sellega tegelnud juba 2002. aastast. Nende Tooma külas asuvates koplites võib näha meie oludes haruldast tüüpi hobuseid – traavleid.

Talvisel ajal on Tooma karjas umbes viiskümmend, suvisel ajal umbes kuuskümmend hobust, neist osa on sama aasta varsad, osa eelmise aasta varsad ehk sälud ning osa sugumärad, kellelt järeltulijaid oodatakse. On ka üks „pensionipõlve" pidav täkk, kes teinud hipodroomidel tipptulemusi ja andnud häid järglasi. Täkk elab samas tallis, kus seemendamisele minevad märad.

„Aretustallis peabki n-ö mehe lõhn majas olema," ütles Tooma Põllumajanduse OÜ juhataja Martin Ilves.

Selle, millise täku spermaga mära tiinestatakse, otsustab mära omanik. Tooma hobused kuuluvad rootsi ärimehe Mats Gabrielssoni firmale Stall Oxalis. Tooma hobusekasvandus, mille omanik on samuti Gabrielsson, pakub Stall Oxalisele traavlite üleskasvatamise teenust. Aeg-ajalt saadetakse Toomale pidamisele ka teiste omanike märasid, sest Toomal suudetakse külmutatud spermaga saavutada häid tiinestusprotsente. Sellele aitab kaasa ilmselt asjaolu, et Toomal on väiksem kari, kui suurtes aretustallides, ning hobuste pidamiseks soodne looduslik keskkond: lähedal pole suuri teid ega intensiivset põllumajandust.

Märad seemendatakse tavaliselt kevadel ja järgmisel kevadel nad poegivad: tiinus kestab 340 päeva. Kevadel sündinud varsad viiakse sügisel Rootsi, kus neile tehakse DNA testid. Nii tehakse kindlaks, kas nad ikka põlvnevad väidetavatest vanematest. Varsad kantakse Rootsi hobuste registrisse (see tõstab oluliselt nende turuväärtust) ja neile väljastatakse pass. Pärast tähtsaid toiminguid tuuakse varsad Toomale tagasi.

Tallinnasse trenni

Selleks, et neist head traavlid tuleksid, hakatakse umbes aastasi sälge viima jooksurajale, kus nad õpivad ringiratast jooksma. Umbes pooleteise aastaselt viiakse sälud kaheks-kolmeks nädalaks Tallinna hipodroomile, kus nad õpivad käru ees käima. Hiljem võetakse ette veel teinegi Tallinna-sõit. Siis tehakse juba rajatreeningut.

Kevaditi toimub Toomal midagi näituse laadset: sealsete hobuste omanik toob kohale traavlite treenerid, et neile noori sälge presenteerida. Nii mõnigi sälg leiab sellisel moel uue omaniku. Kui omanik soovib, võib ta sälu kohe oma talli viia, kui ei, võib ta lasta sälul kaheaastaseks ehk võistlusealiseks saamiseni veel Toomal olla, vastava tasu eest muidugi. Hobuste müügiga ei tegele aga enam Tooma Põllumajanduse OÜ, vaid Mats Gabrielssoni esindaja Eestis Jaanus Mikk.

Tooma Põllumajanduse Osaühingus on peale juhataja Martin Ilvese veel kaks töötajat. Võetaks ametisse kolmaski, aga senini pole leitud fanaatikut, kellele see töö sobiks ja kes hobuseid ei kardaks. Fanaatikut läheb vaja sellepärast, et hobuste eest hoolitsemine nõuab pühendumist. Päris mitme kuu jooksul tuleb tallis näiteks poegimisvalvet pidada. See tähendab, et tallitöötajad veedavad kordamööda öö tallis. Martin Ilves rehkendas, et on vist umbes saja varsa sünni juures olnud. Ehkki Tooma hobusekasvandusele pakub lepingu alusel teenust kogenud hobuste günekoloog ja koostööd tehakse ka Eesti Maaülikooli loomakliinikuga, tuleb tallitöötajatelgi tark ja tähelepanelik olla, sest tervis on sporthobuste jaoks kalleim vara. Varssade kehatemperatuuri mõõdetakse näiteks kaks korda päevas, sest neil kipuvad haigused olema ägeda kuluga: kui õigel ajal jaole ei saa, võib probleem kasvada väga suureks. Kui varem tuli mõõta temperatuuri termomeetriga pärakust ja see oli päris raske töö, siis nüüd on varssadel küljes kiibid, mis muu hulgas ka kehatemperatuuri mõõdavad. Tuleb vaid korraks lugeriga üle looma kaela käia ja ongi tulemus teada.

„Kui mõnel hobusel on temperatuur normist kõrgem või kui ta köhib, võtame ta kohe jälgimisele," sõnas Martin Ilves. Arvestada tuleb ka vigastuste ohuga: hobune võib end hetkega hullusti ära lõhkuda.

Ühest firmast kaks

Heina ja silo varub hobustele OÜ Tooma Agro. See firma eraldus Tooma Põllumajanduse OÜ-st seitse aastat tagasi: varem moodustasid hobusekasvatus ja põllupool ühe firma. Maad, mida Tooma Agro harib, kuuluvad aga praegugi Tooma Põllumajanduse OÜ-le. Tooma Agro kasvatab ka teravilja, ent see ei lähe hobustele toiduks, vaid müügiks. Tegemist on nimelt maheviljaga, mille eest saab paremat hinda küsida. Hobustele on mõttekam jõusööt ja kaer sisse osta. Kui Tooma Põllumajanduse OÜ-s on Martin Ilves juhataja, siis Tooma Agros teeb ta hoopis masinamehe tööd: firmat juhib tema isa Voldemar Ilves. Kahekesi nad Tooma Agros müttavadki, kiiremal ajal võtavad appi ka naabrimehi. Teravilja kasvatatakse 220 hektaril, 90 hektarit on koplite ja teist samapalju heinamaade all.

Toomal liigub palju loodushuvilisi turiste: paljud alustavad just sealt matka Endla looduskaitsealale. Vahel tuleb mõni inimene ka talliõuele hulkuma.

„Meil ei ole midagi külaliste vastu, aga omapäi võõrale õuele tulla pole ilus," ütles Martin Ilves. Aastaid tagasi olid hobusekasvatajad hädas ka inimestega, kes sügisel omavoliliselt koplisse õunu tõid. Nüüd ollakse teadlikumad ja tuuakse õunad talli töötajate kätte.

„Hobused armastavad õunu ja nad võivad neid süüa ka, aga ainult jaokaupa," ütles Martin Ilves.

Tema sõnul pole Toomalt maailma tipptraavlit küll veel sirgunud, aga Rootsi hipodroomidel heade tulemuste tegijaid küll.

„Jaanus Mikk hoiab Toomal kasvanud traavlite edasisel saatusel silma peal. Iga kuu mõni võit ikka tuleb," ütles Martin Ilves.

Kui meil Eestis on traavivõistlused nn nišiala, siis Rootsis on see suisa omaette majandusharu, mis annab tööd suurele hulgale inimestele. Martin Ilves avaldas lootust, et siis, kui Tallinnas uus hipodroom valmib, saab ka meie traavivõistluste kultuur arengutõuke.

RIINA MÄGI