« Tagasi

Betti Alveri muuseum sai viieteistaastaseks

Eile tähistati Jõgeval Betti Alveri 115. sünniaastapäeva, natuke väiksemas ringis aga ka luuletajale pühendatud muuseumi 15. sünnipäeva. Betti Alveri sünnimajas tema nime kandva muuseumi avamine oli luuletaja sajandijuubeli üks tipphetki.

Muuseum pole siiski keskendunud vaid Alveri pärandi tutvustamisele, vaid seal toimub ka laiema teemade ringiga kirjanduspäevi, samuti näitusi, kontserte ja filmivaatamisi. „Mul on hea meel, et muuseum on hästi täitnud kavandatud funktsiooni ning et direktor Toomas Muru ja varahoidja Heli Järv oskavad eri kunstiliike orgaaniliselt ühendada," ütles Maimu Valdmann, kes Betti Alveri fondi eestvedajana oli omal ajal muuseumi rajamise peamine „vedur".

Tema sõnul oli teel muuseumini rohkesti takistusi ja piikide murdmist. Alveri sünnimaja oli väga kehvas seisus. Nii mõnigi arvas, et see tuleks kokku lükata ja koht mälestuskiviga tähistada. „Tollal Eesti Raudteele kuulunud maja päästmiseks oli tõesti viimane aeg," lisas praegune Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev. Omal ajal tuli tal Jõgeva linnajuhina tegelda Alveri sünnimaja elanikest vabastamisega: hoones paiknesid mitme pere korterid.

Betti Alveri fondi ja linnavalitsuse eestvedamisel ning linna, muinsuskaitse ja euroraha toel sai muuseum lõpuks siiski valmis. Selle algne põhiekspositsioon vahetati viis aastat tagasi välja sisulisema ja nüüdisaegsema vastu. „Betti Alveri muuseum on hea näide sellest, kuidas arhiivis peidus olevat materjali elavaks, inimestele lähedaseks muuta," kinnitas Alveri muuseumi hea sõber, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi vanemarhivaar Kristi Metste. Toomas Muru kordas aga üht Tallinna kirjanduskeskuse direktori Maarja Vaino välja öeldud mõtet: kui kirjanikule on pühendatud muuseum, on tema pärand paremini hoitud.