18. mail peeti Kuremaa lossis Kesk-Eesti välitööde jätkuseminari, kus Jõgeva- ja Järvamaa sotsiaalvaldkonna töötajad ning omavalitsusjuhid arutlesid sotsiaalhoolekande korraldamise ning üldhooldusteenuse rahastamise teemadel.

Sotsiaalministeerium tegeleb teatavasti juba mõnda aega üldhooldusteenuse teemadega. Vastavasisulisi arutelusid peeti ka möödunud aasta augustis toimunud riigiametnike Kesk-Eesti välitöödel. Jõgeva vallavalitsus oli toona üks sotsiaalteema kureerija. Et üldhooldusteenuse kvaliteedi ja rahastusmudelite välja töötamisel kaasa rääkida ning et tõstatatud probleemid aktuaalsust ei kaotaks, otsustaski vallavalitsus korraldada Kesk-Eesti välitööde jätkuseminari.

Käsitletud teemat aitasid lahti mõtestada Arukate Akadeemia eestvedaja Mai Treial, Jõgeva haigla juht Peep Põdder, Jõgeva abivallavanem Asso Nettan ja Sotsiaalministeeriumi pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht Ketri Kupper. Ettekannetes ja aruteludes võeti teema üksikasjalikult osadeks. Üht- või teistpidi tõdeti, et hooldekodu eest tasumine käib keskmist pensioni saavale kliendile üle jõu ning senine hooldekodude teenuse rahastamise mudel vajab muutmist. 

Ketri Kupper rääkis, et praegu on hooldekoduteenuse rahastamiseks kaalumisel kaks võimalikku lahendust: esimesel juhul tasuks hooldekodus elav inimene edaspidi majutuse ja toitlustuse eest ning kohalik omavalitsus hoolduskomponentide eest, teisel juhul kehtestataks hooldekodus elava inimese omaosaluseks 85% tema igakuisest sissetulekust ning ülejäänud teenuse maksumuse katab omavalitsus. Millise lahenduse kasuks otsus tehakse, selgub pärast huvigruppidelt saadud tagasisidet. Seminaril osalejatel oli võimalus vaagida mõlema variandi plusse ja miinuseid. Praegu on väljatöötamise kava veel lahtine ning iga idee kuldaväärt. Kohalviibinud tõdesid, et mõlemad mudelid vajavad veel töötlemist, ent kui emb-kumb neist peaks käiku minema, väheneks lähedaste hoolduskoormus. Praegu on suur osa hooldekoduteenuse tasust lähedaste kanda ja seepärast püütakse hooldamisega peresiseselt toime tulla. Muudatused aitaksid lähedast hooldaval inimesel tööl püsida, sest mittetöötamisel jäädakse ilma ka minimaalsetest sotsiaalsetest tagatistest ning elatakse vaesuspiiril. Ettepanekud seadusemuudatusteks on plaanis viia valitsusse rahavajaduse taotlusega selle aasta sügisel. Kui nende oluliste ja vajalike muudatuste jaoks leiab valitsus riigieelarvelised vahendid, on hooldekoduteenuse uut rahastamise skeemi võimalik rakendada 2023. aasta teisel poolaastal.

Seminaril leiti, et inimväärse vananemise juurde ei kuulu ainult kvaliteetne hooldekoduteenus, vaid eakaid tuleks aegsasti kaasata ka ühiskondlikesse tegevustesse. Arukate Akadeemia eestvedaja Mai Treial tõi oma ettekandes välja, et Jõgeva valla elanike seas on eakate osakaal pea veerand, mis on olnud viimastel aastatel üleriigiliselt üks kõrgemaid näitajaid. Arukate Akadeemia on enam kui paarkümmend aastat teinud tänuväärt tööd eakatele huviringide, koolituste ja kultuurilise tegevuse pakkumisel. Nagu noortel on noorsootöötaja, tunnevad väärikad vajadust seeniortöö tegija ning oma ruumide järele. Koos on arutletud ka hooldekodude teemal. Üldiselt ollakse seda meelt, et teenus on kallis ning ei soovita lähedastele koormaks olla. Kodus on kindlasti parem, sest kõrges eas on elumuutused hirmutavad. Kodus viibimist aitaks pikendada näiteks päevahoiuteenus. Nii saavad lähedased vahel oma abivajava pereliikme päevahoidu viia. Jõgeva haigla juht Peep Põdder rõhutas, et hooldusteenuse standard ei saa põhineda inimese jõukusel, vaid esiplaanil peab olema teenuse kvaliteet. Inimesed peavad olema õigel teenusel ning võimalikult kodu lähedal.