Jõgeva vallavalitsuse hoones saab näha üht haruldast ajaloodokumenti: arhitekt Arnold Matteuse koostatud ja teostatud Jõgeva linna tugiplaani aastast 1945. Meeter korda poolteist formaadis kaart asus varem Betti Alveri muuseumis ja eriti väärtuslikuks teevad selle prominentne autor ja asjaolu, et kaardil eksisteerivad koos kolm ajatasandit.

„Selle haruldase kaardi tõi omal ajal muuseumisse koolijuht Taisto Liivandi, kes nüüdseks meie hulgast juba lahkunud. Lasksime kaardi konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut korda teha ja tõime vallamajja, mis on selle haruldase dokumendi eksponeerimiseks parem koht kui muuseum," ütles Toomas Muru.

Kaardil on eri värvidega välja toodud tööstuspiirkonnad, põllumajanduslikud maa-alad ja elurajoonid, aga ka näiteks puukoolid ning sillutatud ja sillutamata platsid. Hoonestuse puhul on eri värvidega tähistatud madalamad ja kõrgemad puitehitised ning kiviehitised, samuti sõja ajal purustatud kivihoonetest järele jäänud seintekarbid ja hävinud puithoonete vundamendid. Nii kohtuvadki sellel kaardil minevik, olevik ja tulevik.

Jõgeva linna tugiplaani autor Arnold Matteus (1897–1986) osales noore mehena Vabadussõjas ning sõjaliste teenete eest pälvitud stipendium võimaldas tal Saksamaal Karlsruhe tehnikaülikoolis arhitektiks õppida. Matteus töötas pikka aega Tartu linnaarhitekti ja peaarhitektina, kusjuures üsna erinevatel ajalooperioodidel, ning kujundas suuresti Tartu linna palet. Tema projekteeritud hooned järgivad enamasti funktsionalistlikku stiili. Tema süstemaatiline lähenemine linnaruumile oli ajastu kontekstis uudne. Huvitav on märkida, et Arnold Matteus tegi katsetusi ka ilukirjanduse vallas, ent enam teatakse teda ikkagi arhitektina.

Kuna Jõgeva kuulus aastal 1945 Tartumaa koosseisu, pole midagi imelikku selles, et just Arnold Matteuse käe all valmis Jõgeva linna toonane tugiplaan. Näha saab seda Jõgeva vallavalitsuse hoone teisel korrusel asuvas volikogu saalis.