Kaja Ivask OÜ Päivapäike uues keraamikakojas. Käes on tal põletamist ja glasuurimist ootavad uudistooted – toiduõlinõud. FOTO: RIINA MÄGI

Palamusel valmis möödunud aastal uus lasteaed. Tühjaks jäänud vana lasteaiamaja on tasapisi uue sisuga täituma hakanud. Endises direktori kabinetis tegutseb nüüd näiteks OÜ Päivapäike keraamikakoda. Selle perenaine Kaja Ivask elab põnevat kaksikelu: päeval juhib Mustvees Konsumi kauplust, õhtuti muutub savivõluriks, kelle käte alt tulevad kaunid tassid, taldrikud, kohvi- ja koorekannud jms.

Keraamikaga on Kaja Ivask tegelnud juba viis aastat. Saviteema kõnetas teda tegelikult varemgi, aga algul ei leidnud ta kohta, kus sõrmed esimest korda saviseks teha. Aga siis kutsus sõbranna teda ühte Tartu keraamikatöötuppa. Sealtmaalt enam tagasiteed polnud: algul käis Kaja keraamikatoas üle nädala, siis iga nädal, siis hakkas kodus köögis valmis tehtud saviesemeid Tartu töötuppa põletada viima ning lõpuks leidis, et on aeg oma põletusahi muretseda. See oli kolm aastat tagasi. Just siis pandi tema kodukohas Voorel enampakkumisele aktiviseerimiskeskusesse kunagi projektirahaga soetatud 130-liitrine keraamikaahi ja Kaja sai selle endale. Esimese keraamikatöökoja seadis ta sisse oma tütre Riinu Palamusel asuva kodumaja kõrvalhoonesse. Sealne väike töötuba jäi lõpuks kitsaks, sest Kajal hakkasid mõned keraamikahuvilised sõpruskonnad regulaarselt külas käima: „savipisik" on üllatavalt nakkav. Pool aastat kestnud uute ruumide otsingud kandsid lõpuks vilja ja hiljuti kolis Päivapäikese keraamikakoda Palamuse vanasse lasteaeda.

Vastse keraamikatoa riiulitel võib näha nii valmis esemeid kui ka toorikuid, mis esimest või teist, glasuurimisjärgset, põletust ootavad. Kaja meenutas, et alustas savitööd kunagi tasside meisterdamisest, siis tulid aga juba muud esemed – taldrikud, või- ja suhkrutoosid, kohvi-, mahla- ja koorekannud, hapukooretopsid, praevaagnad, tordialused, keraamilise sihverplaadiga kellad jne.

„Kõige rohkem meeldib mulle teha suuri esemeid," ütles Kaja ja näitas praeliuda, millele mahuvad lahedasti ära suure pere jõulupraad ja lisandid. Veel meeldib Kajale see, kui keegi tellib temalt sellise asja, mida ta veel kunagi valmistanud pole. Hiljuti tellis üks inimene talt näiteks firma Facebooki lehe vahendusel kohviubade nõu, teine jälle toiduõli nõu. Päris huvitav oli nuputada, millised need olla võiksid.

Keraamikat dekoreerib Kaja reljeefsete kaunistustega. Appi tulevad pitsitükid, rohukõrred, mitmesugused vormid jne. Rohkesti kasutust leidnud lillemotiivide kõrval on Kaja viimasel ajal toonud sisse metsa- ja seeneteema: seentega tassi sobib ka mehele kinkida.

Keraamikatoodete valmistamiseks kasutab Kaja Saksamaalt pärit kõrgkuumussavi. Aastatega on talle üsna hästi selgeks saanud, kuidas vältida esemete põletusahjus purunemist. Kogemused aitavad üsna hästi ette näha ka seda, millise ilme omandab põletusel üks või teine glasuur.

„Kogemusi võib ju olla, aga tegelikult ei kao ahju avamise juurest kunagi ära nn üllatusmuna-efekt. Ja see teeb asja põnevaks," ütles Kaja Ivask.

Kui enamasti peetakse põhiliseks laadahooajaks suve, siis Kaja Ivask käib oma keraamikatoodetega rohkem väljas just talvistel laatadel, eriti jõululaatadel. Siis on ostmine elavam. Suvel vaadatakse ja kiidetakse, aga ostma väga ei kiputa. Tõsi, ka kehva müügiga laadast võib mõnikord kasu olla, sest sealt võib tulla tellimusi. Laadal selgub ka, milline on ostjate maitse, ning seal saab teiste sama ala inimestega kogemusi vahetada. Laatade kõrval on Kajal ka mõned püsikohad, kus ta oma keraamikat müüb. Tema kätetööd saab osta näiteks Kuremaa lossist, Juula kohapärimuskohvikust ja Võru M.Y. Stuudiost.

Nagu öeldud, on „savipisik" kerge levima ja kes korra nakatunud, see tahab ikka ja jälle sõrmed saviseks teha. OÜ Päivapäike keraamikatoas käib huvilisi nii Palamuselt, Maarja-Magdaleenast kui ka Tartust.

„Tartu naised moodustavad ka muidu sõpruskonna, nii et saviga „hullamise" kõrvalt räägitakse üksteisele ka uudised ära," ütles Kaja Ivask ja lisas, et savisõbrad teevad keraamikat enda tarbeks ja sõpradele kinkimiseks. Ent tegelikult on tulemusest olulisemgi protsess: saviga mässamine on väga hea teraapia.

„Ma ise unustan tööpinged kohe, kui käed saviseks teen," ütles Kaja Ivask.

See annabki jõudu mitmel õhtul nädalas pärast Mustveest koju Voorele jõudmist ja keha kinnitamist veel Palamusele keraamikatuppa sõita. Tagasi Voorele jõuab Kaja tund-poolteist enne keskööd. Ja järgmisel hommikul kell pool kaheksa tuleb jälle Mustvees tööl olla.

„Olen tänulik oma tütrele Riinule, samuti väimehele ja abikaasale, kes kõik keraamikakoja edendamisele ühel või teisel viisil kaasa aidanud," ütles Kaja Ivask. „Vallavalitsusele olen aga tänulik uue ruumi eest. Maja teises otsas on kudumistuba ja teisel korrusel laulustuudio. Kui siia veel loomingulisi tegijaid tuleks, oleks see juba lausa kunstipesa."

Kaja Ivaskile on keraamika praegu veel hobi, sest see ei too nii palju sisse, et sellest ära elada. Küll aga pakub see teistlaadi eneseteostust, kui põhitöö. Lähiajal tuleb Kaja Ivaskil mõtlema hakata oma esimese näituse peale: juunis saab tema keraamikat näha Palamuse muuseumi koolimaja näitusesaalis.

RIINA MÄGI