Jõgeva vallavalitsus sai Leader-meetmest toetust projektile „Jõgeva valla ettevõtja – ettevõtlik, koostööaldis ja uuendusmeelne". Projekti eesmärgiks on Jõgeva valla ettevõtjate koostöövõrgustiku loomine, koostöö suurendamine ja ettevõtjate ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine.

Projekti tegevusteks on ühiste koolituste, infopäevade ja seminaride korraldamine, kontaktide vahetamine, ettevõtete külastuste korraldamine ja erinevate osapoolte kokku toomine. Üheks projekti tegevuseks on ka valla ettevõtjate tegemiste kajastamine kohalikes väljaannetes ja sotsiaalmeedias. 

 

« Tagasi

Jõgevamaa ainus autolammutuskoda tegutseb Siimustis

Auto pole ka Eestis enam luksusese või ihalusobjekt, vaid n-ö kodumasin, mis elu lihtsustab. Autosid on meil palju ja varem või hiljem jõuavad nad kõik lammutuskotta. Jõgevamaa ainus lammutuskoda asub Siimustis ja seda haldab Semako Romulad OÜ.

Tänavu mais saab Semako Romulad OÜ 25-aastaseks. Ettevõtte juhataja Riho Seppet ütles, et hakkas veerand sajandit tagasi ettevõtjaks, sest palgatöö ei tundunud enam motiveeriv. Et Jõgevamaal puudus autolammutuskoda, aga vajadus selle järele oli ilmne, saigi valitud just see ala. Siimusti alevik on maakonna keskpunktis ja see sai kohavalikul määravaks, peale selle leidusid just Siimustis spetsiaalselt sõidukite hoolduseks ja käitlemiseks ehitatud ruumid.

„Alustades olime eelkõige varuosade müüja, nüüd oleme pigem arvestatav jäätmekäitleja," selgitas Riho Seppet. „Käitleme 200 sõiduki ümber aastas ja oleme sel alal Eesti mõistes päris suur tegija."

Kui aastaid tagasi sattusid autod lammutuskotta valdavalt pärast avariid, siis nüüd on sagedasem põhjus see, et inimene on endale uue auto ostnud ja soovib vanast keskkonnaohtlikust romust vabaneda. Sellele mõeldes on Autolammutuste Liit koostöös Keskkonnaministeeriumiga kahel aastal korraldanud kampaania „Viime teie romusõiduki tasuta ära!". Kui 2018. aasta kampaania ajal tõi Semako Romulad maakonna majapidamistest ära kaheksa autoromu, siis mulluse kampaania ajal juba 25. See oli inimestele soodne võimalus, seda enam, et protsess päädis romu autoregistrist kustutamisega. Semako Romulatel ongi, muuseas, ainsana Jõgevamaal õigus sõidukeid maanteeameti liiklusregistrist kustutada.

„Paljud ei saa tänini aru, et amortiseerunud sõiduki käitlemine pole asi, millega ise kodus tegelda, vaid see peab tehtud saama keskkonnateadlikult ja seaduse nõudeid järgides," ütles Riho Seppet. „Ohtlikud jäätmed tuleb auto küljest eemaldada ning üle anda lõppkäitlejale. Paljudel juhtudel peame me nende käitlemise eest ka tasuma, mis pole ammu enam odav. 95 protsenti romust peab minema taaskasutusse ja prügilasse jõudma võimalikult väike osa."

Semako Romulates püütakse võimalikult suur osa autost varuosadena müüki panna ,ehk korduvkasutada, ostjaskonna moodustavad nii eraisikud kui ka autoteenindused. Kui keegi tahab, et lammutuskojast ostetud varuosa kohapeal ka paigaldatakse, on see üldjuhul võimalik: firmal on olemas ruumid autode hoolduse ja remondi jaoks.

„Kuulume Autolammutuste Liitu ja oleme sees nende varuosatellimise süsteemis. Mõnel päeval tuleb päris mitu korda pakiautomaadi juures käia, et varuosi teistesse Eesti paikadesse teele saata," ütles Riho Seppet.

Peale autode lammutamise ja varuosade müügi tegeleb aga ettevõte veel mitme alaga. Näiteks pakutakse ööpäevaringset puksiirabiteenust. Eraisikute kõrval on sel alal klientideks kindlustusseltsid, politsei- ja piirivalveamet ning autode maaletoojad ja edasimüüjad. Semakol on ka turvaparkla, kus politseinikud ja kindlustusspetsialistid saavad oma õnnetusejärgseid menetlustoiminguid läbi viia ja teisaldatud sõidukeid hoiustada. Semako Romulad on veel Respo Haagiste edasimüüja Jõgevamaal ning pakub haagistele hooldust, remonti ja varuosi.

Kui sõiduk on komplektne ja omanik selle ise lammutuskotta transpordib, saab ta selle eest ka raha. Kui tellitakse Semako transport, siis räägitakse iga pakkumine eraldi läbi. Enamik inimesi oma romust vabanemises enam rikastumisvõimalust ei näe, pigem soovitakse edasi lükatud probleem lahendada.

„Jõuame ilmselt varsti ajajärku, kus tootjad ja maaletoojad peavad hakkama käitlemise eest tasuma (tootjavastutus), kui autoomanik soovib oma romust vabaneda, sest käitluskulud ja prügilahinnad tõusevad igal aastal. Korduvkasutatavate varuosade maksumus katab täna väheste sõidukite käitlemiskulud. Lammutuskojad tegutsevad väikese kasumimarginaaliga ja ellu jäävad ainult need, kes tegelevad ka muude aladega, nagu meie, aga nii see ei peaks olema, iga teenus peab ise omad kulud katma," ütles Riho Seppet. „Tulevikku vaadates on aga keskkonda säästev mõtlemine ja tegutsemine ainuvõimalik tee ning autolammutuskodade tööpõld ülemaailmset autostumist vaadates lõputu."