Jõgeva vallavalitsus sai Leader-meetmest toetust projektile „Jõgeva valla ettevõtja – ettevõtlik, koostööaldis ja uuendusmeelne". Projekti eesmärgiks on Jõgeva valla ettevõtjate koostöövõrgustiku loomine, koostöö suurendamine ja ettevõtjate ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine.

Projekti tegevusteks on ühiste koolituste, infopäevade ja seminaride korraldamine, kontaktide vahetamine, ettevõtete külastuste korraldamine ja erinevate osapoolte kokku toomine. Üheks projekti tegevuseks on ka valla ettevõtjate tegemiste kajastamine kohalikes väljaannetes ja sotsiaalmeedias. 

 

« Tagasi

Kanadast Luuale puukooli pidama

Eestis pole tõenäoliselt linna, kus ei kasvaks mõnd Karukäpa puukoolist pärit puud. Omavalitsused on Karukäpa puukooli usinad kliendid, sest sellel firmal on pakkuda linnahaljastusse sobivaid suuremaid puid.

Karukäpa puukool on Luual tegutsenud juba paarkümmend aastat. Selle omanik Madis Jürima (pildil vasakul) on pärit Kanada eesti perest. Luua mõisa kavaleridemaja, osa mõisapargist ning mõnikümmend hektarit põllu- ja metsamaad sai ta kingituseks oma onult, kes need endise omanikuna 1994. aastal tagasi sai. Onu ise oli siis kaheksakümnene ja elas Saksamaal. Ta arvas, et suuri elumuutusi on tal hilja ette võtta, ning pakkus maja ja maid vennapojale kui lähimale sugulasele.

„Istusin Luua pargis pingil ja mõtlesin, et olen ilmselt üks väheseid aiandusagronoomi ja maastikuarhitekti haridusega inimesi maailmas, kellele mõisaparki pakutakse. Tundus, et see oli saatus, ja ma otsustasin onu pakkumise vastu võtta," meenutas Madis Jürima.

Kui ta 1998. aastal Luuale elama asus, soovis ta osta osaluse ühes sealses puukoolis, ent puukooli tosina omaniku hulgas oli neid, kes kaugelt maalt tulnud meest umbusaldasid. Et maa ja teadmised olid Jürimal olemas, otsustas ta oma puukooli asutada. Tõsi, ärikogemus tal puudus. Kanadas oli ta töötanud riigiasutustes: kuninglikus botaanikaaias ja ülikooli arboreetumis. Aga nähes, et Eesti puukoolidest ei ole võimalik osta suuremaid puid, vaid pigem väikseid vitsakesi, mis avalikel haljasaladel tihti ära murtakse, otsustas ta selle niši täita. Kanadast oli tal suurte puude kasvatamise kogemus kaasa võtta. Nende puhul on üheks suureks tööks võra korrapäraseks kujundamine, teine aga juurte koolitamine. See tähendab, et puu kasvades lõigatakse selle juured teatud kaugusel tüvest läbi. Nii tehakse päris mitu korda mitmeaastaste vahedega. Sel moel saab puu uude istutuspaika viies mullapalliga kaasa korraliku juurestiku ega jää põdema. Osa puid kasvavad Karukäpa puukoolis aga hoopis spetsiaalsetes istutuskottides. Selliseid puid võib istutada ka südasuvel.

Suurte puude kasvatamine osutus heaks valikuks, mis siis, et esimesed seitse aastat tuli ohtralt kulutusi teha ning alles siis hakkas ka tulu tulema. „Toona kehtis nõue, et kui aastane müügikäive on üle 250 000 krooni, tuleb end käibemaksukohuslaseks registreerida. Küsisin maksuametnikult, kas seda tuleb teha ka siis, kui käive on miinus 250 000 krooni. Ta vaatas mind kui hullumeelset," meenutas Madis Jürima muiates.

Karukäpa puukoolis kasvab viiel hektaril umbes 10 000 suuremat ja väiksemat puud, enamasti on need lehtpuud. Klientidele läheb umbes tuhat puud aastas. Heki rajamiseks mõeldud väikseid elupuid, mida üks klient korraga sadakond võib osta, pole siia hulka arvatud. Üks Karukäpa puukooli paremaid kliente on Tallinna linn. Näiteks Kadrioru pargi alleedele on viimase kuue-seitsme aasta jooksul terve hulk Luual kasvanud puid istutatud. Ka Jõgeva linn oli haldusreformi eel Karukäpa püsiklient. Nüüd on seda Jõgeva vald. „Jõgeva vallavalitsuse haljastusspetsialist Taivo Paeveer pole liialt vanas kinni, vaid julgeb uusi asju katsetada," kiitis Madis Jürima.

Peale tema enda on puukoolis aasta ringi tööl veel üks inimene. Hooajaks palgatakse abilisi juurde. Tänavu suvel oli neid kolm. Luua metsanduskoolist saab appi ka praktikante. Nende tööga on Madis Jürima valdavalt rahule jäänud.

Paar nädalat tagasi, kui Karukäpa puukoolis käisime, oli Madis Jürimal parasjagu külas Kanadas elav õepoeg Indrek Romet (pildil paremal), kes on põllumajandust õppinud ja kellest Jürima loodab tulevikus oma ametijärglase koolitada. Jalgpallihuvilistele võivad tema nägu ja nimi tuttavad olla: ta lõi aastaid tagasi kaasa Eesti noorte jalgpallikoondises.

Peale oma ettevõtte arendamise on Madis Jürima palju vaeva näinud oma kodumaja restaureerimisega. Kohalik rahvas kutsub seda šveitsipärase puitdekooriga kaunistatud hoonet piparkoogimajaks, ent riiklike mälestiste registris on see kirjas kui Luua mõisa kavaleridemaja: kunagised mõisaomanikud kasutasid seda suviti koosviibimiste korraldamiseks ja külaliste majutamiseks. Ülemöödunud aastal tõsteti Madis Jürima tööd unikaalse hoone taastamisel esile suisa kahel korral: augustis võttis ta vastu president Kersti Kaljulaidi kodukaunistuspreemia kui kauneima muinsuskaitseobjekti omanik, oktoobris aga muinsuskaitseameti tunnustuse hästi restaureeritud mälestiste kategoorias. Et oluline maamärk lagunemisohust päästetud sai, selle üle on õnnelikud nii kohalikud kui ka Luuat külastavad turistid.

RIINA MÄGI