Jõgeva vallavalitsus sai Leader-meetmest toetust projektile „Jõgeva valla ettevõtja – ettevõtlik, koostööaldis ja uuendusmeelne". Projekti eesmärgiks on Jõgeva valla ettevõtjate koostöövõrgustiku loomine, koostöö suurendamine ja ettevõtjate ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine.

Projekti tegevusteks on ühiste koolituste, infopäevade ja seminaride korraldamine, kontaktide vahetamine, ettevõtete külastuste korraldamine ja erinevate osapoolte kokku toomine. Üheks projekti tegevuseks on ka valla ettevõtjate tegemiste kajastamine kohalikes väljaannetes ja sotsiaalmeedias. 

 

« Tagasi

Peagi alustab Painkülas tööd Eestis ainulaadne valgutehas

Painkülas tegutsev Scanola Baltic rapsiseemne töötlemistehas on tuntud pea igale eestlasele. Vähem teatakse seda, et tehase vahetus läheduses on käivitumas teinegi ettevõte, Baltimere Invest AS, kus hakatakse tootma toiduainetööstusele taimseid valke.

Ettevõtte juhatuse liikmed Anti Perkson ja Mati Küünal rääkisid, et nendega sarnaseid tegijaid Eestis ei ole. Uue ettevõtte idee on eraldada Eestis kasvavate õlikultuuride (lina, kanep, raps) seemnetest valku. Ettevõttes kasutusel olev kõrgtehnoloogia võimaldab seemnest valku kätte saada seda keemiliselt muundamata. Valku rikastatakse õli ja koorte eemaldamisega, see tõstab oluliselt valgu eluiga. Ruumitemperatuuril võib seda hoida suisa paar aastat. Valgu tootmisel prügimäe kaupa ei teki, tegemist on ressursivaba tootmisega. Tootmise kõrvalsaadusi kasutatakse kala- ja loomasöödana ning kütusena. Õli ja koored ehk fiiber müüakse paralleelset valguga. Piltlikult öeldes võetakse tehasesse saabunud seemnest kõik, mis võtta annab, ning pakutakse oma toodanguga tervislikku ning majanduslikult tasuvat alternatiivi loomsetele valkudele.

Idee sündis Kanadas, kus üks väliseestlaste rühm hakkas sobilikku tehnoloogiat välja töötama. Algne mõte on aga ajaga muutunud. Esiti oli plaan teha Scanolaga koostööd ning kasutada nende tootmises tekkivat rapsikooki valgu isolaadi toorainena. Ent Scanola rapsiseemnete kuumpressimise tehnoloogia eripära seda mõtet ei toetanud. Ideed tuli muuta ning leiti, et õlitaimede seemned on ise toorainena kõlbulik kaup. Näiteks kanepiseemnes on 75–80 protsenti valku, seega pole mõttekas seda valku enam keemilistelt muundada ning isolaadiks teha, vaid leida viis selle naturaalseks kasutamiseks.

Eesti mõistes hakkab tehas tootma suuri koguseid, planeeritav ööpäevane võimekus on viis tonni. Juhatuse liige Mati Küünal rääkis, et nende klientideks saab olla terve maailm, koduturg on aga põhiliselt Euroopa Liit. Taimsed valgud leiavad kasutust nii liha- kui pagaritööstuses. Seal, kus kasutatakse soja- või pähklivalku, sobib ka lina-, kanepi- ja rapsiseemnest saadud valk. Hea omadusena ei ole nende puhul tegemist allergeenidega. Linavalk sobib näiteks nisuvalgu ehk gluteeni asemel saia sisse.

Praegu on ettevõttes tööl kuus inimest, täisvõimsusel tööle hakates saab pakkuda tööd 12–14 inimesele.