Jõgeva vallavalitsus sai Leader-meetmest toetust projektile „Jõgeva valla ettevõtja – ettevõtlik, koostööaldis ja uuendusmeelne". Projekti eesmärgiks on Jõgeva valla ettevõtjate koostöövõrgustiku loomine, koostöö suurendamine ja ettevõtjate ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine.

Projekti tegevusteks on ühiste koolituste, infopäevade ja seminaride korraldamine, kontaktide vahetamine, ettevõtete külastuste korraldamine ja erinevate osapoolte kokku toomine. Üheks projekti tegevuseks on ka valla ettevõtjate tegemiste kajastamine kohalikes väljaannetes ja sotsiaalmeedias. 

 

« Tagasi

Siimusti nimel on savinõude kõla

Kohanimel Siimusti on paljude eestimaalaste jaoks savinõude kõla: 1886. aastal rajas ettevõtlik talunik Joosep Tiimann sinna savitööstuse, mis on eri nimede all toiminud tänini. Kaks tuleõnnetust (1923. ja 1959. aastal) seiskasid küll tootmise, ent ainult ajutiselt.

Praegu toodab Siimustis tarbekeraamikat osaühing Siimusti Savikoda. Selle juhatuse liige Elsa Kurs ütles, et ettevõte on jäänud n-ö oma liistude juurde. Suurema osa toodangust moodustavad klassikalised lauanõud ning neid valmistatakse kunagi Siimusti keraamikatehases töötanud kõrgharidusega keraamikute (Marget Tafel, Anne Keek, Haidi Ratas, Ingrid Allik, Meedi Ümar jt) välja töötatud mudelite järgi. Uuemast ajast on võtta ka rootsi keraamikute loodud mudeleid. Tootmises on ka üks kausikomplekt, mille valmistamisel on eeskujuks Joosep Tiimanni aegsed vormid. Komplekt on saanud Tiimanni auks nimeks „Joosep".

Kõige paremini lähevadki Elsa Kursi sõnul kaubaks tavalised kausid-taldrikud. Aga Siimusti keraamikameistritel on pakkuda ka leivaküpsetusvorme, 7-liitriseid taignakausse, ahjupotte, lillepotte ja muud. Kui nõukogude ajal oli glasuuride valik üsna napp, siis praegu rõõmustab Siimusti savitoodang silma suure valiku dekooritoonidega. Ka toodete kvaliteet on nüüd, mil omaaegsed tunnelahjud moodsamatega asendatud, märksa parem ja stabiilsem.

Paljusid, kes Siimusti Savikoja kaupa laatadel näevad, tabab suur äratundmisrõõm. „Saame ostjatelt palju positiivset tagasisidet," sõnas Elsa Kurs. Savikoja toodangut saab osta ka kohapealt. Siimusti keraamikapoe on üles leidnud nii kodu- kui ka välismaised keraamikasõbrad. Siimustisse annab näiteks edukalt sisse põigata enne või pärast Palamuse külastust. Soomlastest ostjad on öelnud, et Siimusti savinõudel on hea aura.

Siimusti savinõud sobivad hästi arhailisse õhustikku. Siinselt savikojalt tellivadki oma toitlustuskohtadesse nõusid näiteks Rakvere linnus ja Eesti Vabaõhumuuseum, aga ka Soome suur turismikeskus Hotel & Spa Resort Järvisydän. Kui suurem tellimus täitmist vajab, saab savikoda oma põhikoosseisule abiks kutsuda pensionipõlve pidavad kunagised töötajad, kes tunnevad tööd ja elavad lähedal. Suuremat arvu inimesi n-ö igaks juhuks pidevalt palgal hoida pole firmale paraku taskukohane.

„Praegu saame toota ainult niipalju, kui maha müüa suudame. Aga müüa pole lihtne, sest peame konkureerima välismaalt sisse toodava kaubaga," sõnas Elsa Kurs. Ta on Siimusti savitööstusega seotud lapsest peale: ta oli kuuene, kui tema isast sai selle ettevõtte juhataja. Toona oli savitööstus talle põnev mängupaik, 1972. aastast alates aga töökoht. Ta on olnud seal tehnilise kontrolli insener, vanemmeister ja tootmisjuht. 2004. aastal määrati ta ettevõtte tegevjuhiks. Olukord polnud toona kiita, sest ettevõttel oli võlgu kogunenud, ent need said ajatatud ja tasapisi ka makstud. 2013. aastast on Elsa Kurs ettevõtte omanik ja sellest ajast kannab firma ka Siimusti Savikoja nime. Ettevõtja on tänulik oma abikaasale ja poegadele, kes talle kõiges abiks on olnud. Noorem poeg Toomas ostis näiteks ära keraamikatehase laguneva hoonete kompleksi ja tegi selle korda. Nüüd saavad seal tegutseda savikoda, Toomase enda autoveofirma ja veel mõned rentnikud. „Mul on nii hea meel, et need hooned korda said. Ja ma ei kujutaks ettegi, et Siimustis keraamikatööstust enam poleks," tõdes Elsa Kurs.

RIINA MÄGI