« Tagasi

Täna südaööni saab valida Jõgeva valla aasta tegu

Jõgeva vallavalitsus selgitab välja aasta paremad teod ja tunnustab nende elluviijaid. Alljärgnevalt toome ära valiku ettevõtmistest, mis kandideerivad aasta teo tiitlile. Jõgeva valla aasta teo tiitliga tunnustatakse aasta jooksul aset leidnud ettevõtmisi, mis on vallaelanikele olnud olulise tähtsusega.

Hääle saab anda KOLMELE teole. Hääletus lõppeb 6. jaanuaril 2020. Tiitel antakse üle Jõgeva vallavolikogu esimehe ja vallavanema vabariigi aastapäeva vastuvõtul.

HÄÄLETAMA

Jõgeva põhikooli ja linnaraamatukogu uue hoone ehitamine

Tänavu septembris alustasid Jõgeva põhikool ja Jõgeva linnaraamatukogu tegevust uues hoones. Ligi 6000 m² suurune hoone läks koos sisustusega maksma 7,5 miljonit eurot. Ehitustööd said võimalikuks Euroopa Liidu toetuse abil. Hoone autor on arhitekt Kalle Vellevoog.

 

Estonian Plywood AS vineeritehase rajamine Viruverre

Selle aasta sügisel käivitati AS Estonian Plywood kasevineeri tehas Viruveres. Heal tasemel automatiseeritud ja kaasagsete seadmetega tootmiskompleks maksab ligikaudu 50 miljonit eurot ja annab tööd 150 inimesele.

 

Eesti Taimekasvatuse Instituudi teraviljade aretuskeskuse rajamine Jõgeva alevikku

Tänavu septembris avati Jõgeva alevikus uus teraviljade aretuskeskus. Ligi 3,1 miljonit eurot maksnud hoone ja selle sisustus aitab oluliselt tõsta instituudi analüüsivõimekust ja automatiseeritust. Keskuse õuealale paigutati Fred Truusi ja Rainer Kaasik-Aaslavi skulptuur „Tera".

 

Küüslaugufestival Kuremaal

17. augustil peetud XII küüslaugufestival publikupõua all ei kannatanud: ilus ilm, mitmekesine kultuuriprogramm ning võimalus osta laias valikus kodumaist toidukaupa meelitas kohale rohkesti rahvast nii Jõgevamaalt kui ka kaugemalt. Paljud neist soetasid festivalilaadalt küüslaugu talvevaru. Kultuuriprogramm toimis paralleelselt kolmes paigas: pea-, ranna- ja lastelaval. Nagu ikka, selgitati festivalil välja Eesti suurim küüslauk.

 

Jõgeva linna Kesk tänava rekonstrueerimine

Põhjalikult rekonstrueeriti 600 m lõik Kesk tänaval, mis on nüüd pilkupüüdvalt valgustatud. Tööde maksumuseks kujunes ligi 600 tuhat eurot. Lisaks sõiduteele on uue katte saanud kõnniteed ning paigaldatud on neli uut pinki koos prügikastiga. Raudteega paralleelselt asetsev parkla mahutab varasemast rohkem autosid. Lisandunud on kaks parkimiskohta veoautodele. Turvalisemaks on muudetud Kesk tänava ning viadukti all kulgeva Liivoja-Viadukti tee ristmik.

 

Luuale uue kergliiklustee ehitamine

Suurte põlispuude kõrval looklev uus, pisut enam kui kilomeetri pikkune jalg- ja jalgrattatee ühendab omavahel Luua küla kaks osa ja tõstis oluliselt seni kitsal sõiduteel jalgsi ning rattaga liigelnute turvalisust. Töid kaasrahastas Eesti riik. Tööde maksumuseks kujunes ligi 250 tuhat eurot.

 

Torma mõisa valitsejamaja rekonstrueerimine sotsiaalteenuste pakkumiseks

Torma mõisa endisest valitsejamajast sai pärast põhjalikku rekonstrueerimist selle aasta lõpuks kogukonnas toetatud elamise teenust pakkuv asutus, mis on toeks psüühilise erivajadustega inimestele. Ligi 870 tuhat eurot maksma läinud ehitustöid toetas Euroopa Liit.

 

27 Jõgeva valla kollektiivi osalemine laulu- ja tantsupeol „Minu arm"

4.–7. juulini peeti Tallinnas XXVII laulupidu ja XX tantsupidu „Minu arm". Jõgeva vallast oli peole oodatud 27 kollektiivi: 9 koori, 1 puhkpilliorkester, 2 rahvamuusikaansamblit, 14 tantsurühma ja 1 võimlemisrühm. Nii et Jõgeva valla esindus peol oli suur ning suured olid ka kollektiivide pingutused, mida tuli peole pääsemiseks teha.

 

Jõgeva valla noortevolikogu algatusel ehitatud lumelinn

Veebruari esimesel nädalavahetusel kerkis kultuurikeskuse parki lumelinn, kus olid kohad sisse võtnud lumest krokodill, talveunes karu, kilpkonn, vaal-vants, morsk ning elevant. Lumerohke talv andis Jõgeva valla noortevolikogu liikmetele idee lumelinna ehitamiseks. Nii kuhjati Jõgeva linna puhas lumi kultuurikeskuse parki hunnikutesse ning meeskonnad võisid asuda lumest loomi voolima. Lumelinna ehitamise üleskutsele reageeris kuus meeskonda. Nende seas olid esindatud näiteks Jõgeva põhikooli õpilasesindus, Omniva, Jõgevamaa töötukassa, Järvamaa kolm perekonda, Jõgeva vallavalitsus, Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskus ning noortevolikogu.

 

Kuremaa külaseltsi tervisespordiürituste sari „Kaks teist korda ümber Kuremaa järve"

Kuremaa külaselts, kultuuriselts Jensel ning sihtasutus Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus käivitasid sportliku liikumise sarja „Kaks teist korda ümber Kuremaa järve". Teist aastat toimiva tervisespordisarja etappidel tehakse eri liikumisvahenditega järvele maad või vett mööda ring peale. On sõidetud näiteks kanuuga, rattaga ning suuskadega.

 

Suve alguse pidu Jõgeval (2 Quick Start ja teised)

Tõeline suvi algab korraliku peoga! Kõige võimsam suvealguspidu toimus 25. mail Jõgeva linna treeningstaadionil. Peol astusid üles Rita Liiver, ansamblid Topeltmäng. Hellad Velled ja 2 Quick Start.

 

Kartuli „Jõgeva kollane" kasvatamine Jõgeva kesklinna pargis          

Jõgeva linna sünnipäevaks valmis maikuus kodanikualgatusena kesklinna purskkaevu naabrusesse monument 1942. aastal Jõgeva sordiaretusjaamas Julius Aamisepa aretatud kartulisordile „Jõgeva kollane". Hea maitsega ja paikkonnale kuulsust toonud kartul kasvas jõudsasti ning hakkas kesklinna postamendis õitsema. Kesklinnas kasvanud kartul võeti septembris suure rahvapeoga üles. „Jõgeva kollase" 11 mugulat andsid saagiks 81 kartulit.

 

Jõgeva maakonna tantsupidu „Ega hää sõna konti murra" Sadalas

Jõgeva maakonna tänavust tantsupidu peeti Sadala kõlakoja platsil. Ave Anslani lavastatud pidu „Ega hää sõna konti murra" paistis silma tervikliku kontseptsiooni ja uudsete tehniliste lahendustega. Tribüünil istuv publik sai suurelt LED-ekraanilt nautida tantsijate emotsionaalseid nägusid lähivaates, aga ka droonipilti platsile joonistuvatest mustritest. Maakonna tantsupeol astus üles umbes 750 tantsijat ja võimlejat.

 

Palamuse öölaulupidu

Palamuse laululaval kõlasid 17. augusti hilisõhtul armastatud laulud mitmest ajajärgust: seal sai Palamuse laulustuudio eestvedamisel teoks „Palamuse öölaul". Eeslauljateks olid Palamuse laulustuudio õpilased ja nende sõbrad. Ka laule saatnud bänd koosnes laulustuudio pilliõpilastest ja nende juhendajatest. Osa laule õpiti selgeks õppeaasta jooksul, osa aga öölaulupeole eelnenud viiepäevases laagris. Publik võis laule kaasa laulda, selleks olid saadaval laulikud. Kontserdi ajal tegutses Nurri kohvik, kus pakuti noorte magusalaagris valminud küpsetisi.

 

Palamuse esmamainimise 785. aastapäevale pühendatud kontsertlavastus „Palav"

Tänavu tähistati Palamuse esmamainimise 785. aastapäeva. Juubelile pühendatud sündmuste reale pani 22. novembril punkti kontsert-lavastuse „Palav" ettekanne Palamuse rahvamajas. Palamuse Kultuuri kunstilise juhi Karmo Toome eestvedamisel välja toodud lavalugu pakkus välja üsna lustaka versiooni sellest, kuidas Palamuse oma nime sai ja kuidas sinna umbes kaheksa sajandi eest kirik kerkis. Lavastuses tegid kaasa Palamuse Kultuuri kollektiivid (segakoor Kuus Õuna, segarühm Tootsid-Teeled, naisrühm Sirtsuline, memmede rühm Paunvere Maalid, Palamuse line-tantsijad) ning harrastusnäitlejad. Nalja sai etenduses omajagu, samas ei puudunud seal vihjed reaalsetele ajaloosündmustele.

 

Kuremaa mõisateatri suvelavastus „Priiusepäeva laulupidu"

Juunikuu viimastel päevadel etendus Kuremaa mõisa kuivatis Arlet Palmiste kirjutatud ja lavastatud näidend „Priiusepäeva laulupidu" Kuremaa mõisateatri esituses. Tegemist oli lustaka looga meeleoludest ja sündmustest Eestis enne 150 aastat tagasi toimunud esimest üldlaulupidu. Lavastuses tegid lisaks kohalikele näitlejatele kaasa segakoor „Serviti" ja Äksi segakoor Ülle Sakariase juhendamisel. Kokku oli laval ligemale 50 inimest.

 

Luua esmamainimise 500. aastapäeva tähistamine

Luual tähistati 1. juunil külaseltsi eestvedamisel paiga esmamainimise viiesajandat aastapäeva. Sündmusele andsid sära ajaloohõnguline lühinäidend, päikesekella avamine, mõisate uurija Valdo Prausti loeng ja kultuuritegijate etteasted.

 

Cartest OÜ autopesula rajamine Jõgevale

Sügisel avas Jõgeval Suur 89a ülevaatuspunkti ja Antima autoteeninduse vahel uksed uus automaatpesula. Inimesed on teenuse rõõmuga vastu võtnud, sest nüüd saab sõita remondist otse pesulasse ning siis ülevaatusele – kõik mugavalt ühes kohas.

 

Lasteaiarühma avamine Sadalas

13. september oli Sadala koolimajas õnnelik päev. Siis avati uue lasteaiarühma Õnnetriinud kaasaegsed ruumid. Õnnetriinude rühma ruumides hakkavad silma avarus ja ilusad ning mahedad värvitoonid. Seinale on joonistatud rühma maskott Õnnetriinu ja Öökull kui tarkuse sümbol. Mänguasju on igasuguseid alates kiikhobusest kuni tehno- ja digiajastu leludeni. Õnnetriinude liitrühmas on lapsed pooleteisest kuni kolmanda eluaastani.                                         

 

Laste mängunurga sisustamine vallavalitsuse sotsiaalosakonnas

Jõgeva vallavalitsuse sotsiaalosakonnas (Piiri 4 hoones) on lastekaitsetöötajate algatusel, kollektiivi ning heade toetajate abiga sisse seatud mõnus ja hubane lastenurk. Üheltpoolt on lastenurk vajalik lastekaitsetöötajate klientidele. Kui lapsevanem lastekaitsetöötajaga vestleb, saab laps seal mängida või raamatut lugeda. Samas on see hea koht, kus lastekaitsetöötaja saab lapse või perega vabamas keskkonnas rääkida. Mängunurka aitasid sisustada ja sisse seada mitmed abilised: OÜ Softcom kinkis pehme diivani, AS Valmeco lippaia ehitamiseks puitmaterjali ning Kaido Lehtla OÜst Juta & Kaido aitas aia värvimistöödega. Laste mänguvaip on vallavalitsuse poolt. Abivallavanem Viktor Svajatõšev võttis nädalavahetustel enda kanda lippaia ehituse. Mänguasjad, lauamängud, toolid ja lauad on pärit sotsiaaltöötajate kodudest.

 

Jõgeva valla meeskonna 3. koht Eestimaa suvemängudel (suured mängud iga 4 aasta tagant!)

Tartu linnas ja selle ümbruses peeti 12.–14. juulini Eestimaa suvemänge. Mängudel oli esindatud 50 Eesti valda ja 12 linna ligemale 3500 sportlasega. Külalistena lõid kaasa võistlejad Soomest, Poolast, Saksamaalt, Lätist, Venemaalt ja Valgevenest.

Omavahel võeti mõõtu kergejõustikus, orienteerumises, ratsutamises, judos, tõstmises, sangpommispordis, petangis, mälumängus, jalgrattakrossis, discgolfis, tõstmises, laskmises, tennises ja köieveos. Pallimängudest olid esindatud jalg-, korv-, käsi- ja võrkpall. Huvitava võistluse pidasid maha osalevate omavalitsuste juhid. Punkte jagati omavalitsuste ja maakondade arvestuses. Väikestest, alla 40 000 elanikuga maakondadest oli parim Järvamaa, edestades Võru- ja Jõgevamaad. Suurte, üle 8000 elanikuga valdade mõõduvõtu võitis Rae, kellele järgnesid Tartu ja Jõgeva vald. 

HÄÄLETAMA