« Tagasi

Laupäeval avatakse Sadalas laulu, tantsu ja pillimänguga kõlakoda ja lipuväljak

Sadala kogukond kingib EV100 puhul oma rahvale ja Eestile kõlakoja koos lipuväljaku ja tulealtariga. 14. juulil kell 17 ootavad kohalikud külalisi suurele rahvapeole, et koos laulda ja tantsida ning kõlakoda ja lipuväljak pidulikult avada.

Kõlakoja rajamisega soovib kogukond hoida vanemate sõjaeelset traditsiooni, mil ehitati Eestis kõlakodasid, et oleks laulmiseks, pillimänguks ja tantsimiseks oma koht. Mitmed suved on laulu- ja tantsusündmuste läbi viimiseks sobitatud Sadala rahvamaja kõrvale plats ning vajadusel püstitatud laulmisvõimaluse tekitamiseks mõned astmed. Sadalas on au see ka näitemäng, ning selleks on vaja nii seljatagust kui ka peavarju, mida kõlakoda nüüd pakub. Tantsijatelgi on hea võimalus tantsida kõva „põranda" peal. Talukivi on jalale kindlam kui murupind. Laulu ja tantsu kõrval on Sadala rahvale oluline lipukultuur, mida väikeses piirkonnas ühiselt kogukonnaga jagada. Vanemad aitavad neid oskusi meelde tuletada ja noored saavad uusi teadmisi. Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe Pille Tuti sõnul sai lipuväljaku idee alguse juba paari aasta eest, mil võeti nõuks vabariigi juubelil heisata rahvamaja kõrval riigilipp. Nüüd on unistus täitunud. Lipuväljakule on püstitatud viis lipumasti, kus hakkavad lehvima Eesti Vabariigi, Euroopa Liidu, Jõgeva maakonna, Jõgeva valla ja Sadala Külade Seltsi lipp.

Kõlakoda on rajatud „tumbadele", nii käib kõla ka alt läbi ning kõlakoja nimi on igati välja teenitud. Kõlakoja „tumbad" said paika sügisel, et näha, kas ja kui palju maapind soisel alal muutub. Sadala kõlakoja ehitamisel oli kesksel kohal puit. Puidust kaared painutati ja liimiti kokku talvel siseruumides. Kõlakoda meenutab kujult poolikut kirikukella ning heliseb nagu kellad ikka. Kaare ees on 40 pinki, kus on kohti 250–300 inimesele. Ülejäänud ala saab katta piknikutekkidega, mis on eriti mugav just kärudega noortele peredele, kes saavad endale mõnusa olemise luua. „Meie kogukonnal – nii koolil, lasteaial kui vanematel inimestel – on võimalus end platsil iga päev hästi tunda," lausus Pille Tutt. Koolilapsed saavad koos juhendajatega läbi viia õuesõppe tunde. Vanematel inimestel, kes tulevad jalgsi poodi, on võimalik seal kokku saada, istuda ja juttu rääkida. „Kollektiivid saavad kevadest sügiseni väljas oma proove teha ja sündmusi korralda," lisas Pille Tutt. Talvel, kui on vähegi lund ja ilma, saab aga kõlakoja juurde rajada lumelinna.

Ühislaulmisel, tantsimisel ja pillimängimisel löövad kaasa koorid Sõbrahing, Palamuse Kuus Õuna, Jõgeva Kammerkoor, Serviti, Torma Kammerkoor, Jõgeva meeskoor Mehis ja Eesti Vabaõhumuuseumi koor. Tantsurühmadest astuvad üles Tantsulust, Sirtsuline, Jõgevahe Pere, Meie Mari, Torma ja Lahe. Segarümadest keerutavad tantsu Kaaratsim, Tootsid-Teeled, Laiuse-Sadala noored ja meesrühm SaMaKaS. Rõõmsat peotuju hoiavad rahvamuusikaansambel Tuustar ning Kaitseliidu Jõgeva maleva ja Torma puhkpilliorkester. Laulmise, tantsimise ning pillimängu seob kokku Virve Muser. Päeva juhib Valdi Reinas ja noored kogukonna liikmed Markus Kuslap, Trevor Nork, Johanna Pärna, Mia Meribel Kirjutaja ja Illimar Miško. Kõik pidulised saavad endale kohapeal osta teatmik-lauliku, kus on killukesi ajaloost ning laulusõnad kaasa laulmiseks. Esinejad ja külalised talletatakse ka ajalukku. Kõlakoja ja lipuväljaku ehitamisest ning avamisest valmib film. Peopäeval filmitakse nii õhust kui maalt. Laulu- ja tantsulusti jagub hommikutundideni. Tantsumuusikat mängib ansambel Absolut Lühis ning retrodiskol keerutavad plaate DJ Erkki ja Peeter.

Sadala kõlakoja ja lipuväljaku rajamiseks on saadud toetust mitmest projektist. Jõgeva vald kattis kõlakoja projekti omaosaluse, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant ja EV100 toel saadi elekter. EV100 toetas teavitamisega. Kõlakoja ehitamiseks taotleti toetust Jõgevamaa Koostöökojast ning rahastajaks oli Eesti poolne Leader ja Euroopa Liit. Ideest teostuseni eestvedajaks on Sadala Külade Selts.