« Tagasi

Vallavolikogu otsustas piiride muutmise protsessiga edasi minna

Jõgeva vallavolikogu otsustas teha Mustvee vallavolikogule ettepaneku muuta haldusüksuste piire ning arvata Torma alevik ja Vanamõisa, Kõnnu, Lilastvere, Oti, Liikatku ja Võidivere küla Jõgeva valla koosseisust Mustvee valla koosseisu. Sellise otsuse poolt hääletas volikogu 25. aprilli istungil 21 saadikut, kaks oli vastu ja üks jäi erapooletuks. Vastavalt seadusele on Mustvee vallal aega ettepanekule vastata kaks kuud.

Naabritele piiride muutmise ettepaneku tegemine on pika protsessi tulemus. Seitse asustusüksust, mille üleandmisest jutt käib, kuulusid varem Torma valda, mis pidas haldusreformi eel ühinemisläbirääkimisi ka Mustvee linnaga, ent lõpuks otsustati valida siiski Jõgeva suund. 2018. aastal esitasid aga Torma alevik ja kuus küla avalikud pöördumised Jõgeva ja Mustvee valla volikogule, soovides, et neid arvataks Mustvee valla koosseisu.

Jõgeva vallavalitsus küll ei poolda asustusüksuste eraldumist, ent edasise arengu planeerimiseks otsustati siiski hinnata Torma aleviku ja kuue küla Jõgeva vallast Mustvee valda üleandmise põhjendatust ja majanduslikku otstarbekust ning välja selgitada elanike soov. Kõike seda saab teha Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusele vastava piiride muutmise menetluse käigus.

Juba möödunud sügisel tellis Jõgeva vallavolikogu OÜ-lt Cumulus Consulting Jõgeva valla halduspiiri muutmise sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi. Tänavu 11. aprillil toimus Torma rahvamajas seda tutvustav seminar, millel osales 36 inimest ning mis möödus rahumeelses õhkkonnas. Järgmise sammuna pidi volikogu otsustama, kas tehakse Mustvee vallale piiride muutmise ettepanek või lõpetatakse teema arutamine.

Volikogu istungil halduspiiride muutmist käsitlevat päevakorrapunkti sisse juhatades ütles volikogu esimees Raivo Meitus, et konsultatsioonifirma koostatud  analüüs, milles on toodud välja eraldumise mõju asustusüksuste elanikele ja omavalitsusele, sealhulgas omavalitsuse territoriaalsusele ja demograafiale ning finantsolukorrale, näitab, et tänu Jõgeva valla suuremale võimekusele on seitsmel asustusüksusel kasulikum jääda Jõgeva valda. Selle poolt kõnelevaid asjaolusid on rohkem, kui vastuargumente. Seitsme asustusüksuse eraldumisel tekib ka probleem, et kolm sama piirkonna küla (Näduvere, Rassiku ja Tealama), kes eraldumissoovi pole avaldanud, jäävad justkui piiramisrõngasse: muu Jõgeva vallaga jääks neid ühendama vaid 40 meetri laiune ühendustee. Kindlasti tekitab selline „sopistumine" palju probleeme teede hoolduse osas ja muude teenuste pakkumisel. Piir kahe valla vahel peaks olema loogiline ja rahvale arusaadav.

„Rahandusministeerium, kes halduspiiride muutmisega seotud toimingud jälgib, ütleb asustusüksuste sellisel kujul ühest vallast teise liikumisele kindlasti ei," arvas Raivo Meitus.

Tema sõnul on ka valla arengukava ja investeeringute kava koostatud, pidades silmas Jõgeva valda selle praegustes piirides. Samas, kui inimesed avaldasid soovi halduspiiri muutmiseks, siis tuleb anda neile võimalus oma tuleviku kujundamisel kaasa rääkida.

„Ehkki usun, et enamik seitsme asustusüksuse elanikest ei poolda Mustvee valda minekut, teen siiski volikogule ettepaneku protsessiga vastavalt seadusele edasi minna. Samas jääb volikogule alati õigus eraldumise menetlemine lõpetada," ütles volikogu esimees.

Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud volikogu liige Margus Kask tõdes, et vald on Torma piirkonda päris palju investeeringuid kavandanud. See kant, kuhu sotsiaalkeskust välja ehitatakse, saab näiteks palju kenamaks. Torma kandi elu-oluga on tutvumas käinud nii reformierakonna fraktsioon kui ka kolm komisjoni: sotsiaal- ja tervisearenduskomisjon, haridus- ja noorsootöökomisjon ning kultuuri- ja spordikomisjon.

„Nelja omavalitsuse ühinemine oli hästi läbi kaalutud, protsessis osales sadakond inimest, volikogud võtsid vastu oma otsused ja neid tuleks aktsepteerida. Seega, me ei poolda eraldumist, ent kui demokraatliku asjaajamise seisukohalt on õigem eraldumisprotsessiga edasi minna, oleme sellega nõus," ütles Margus Kask.

Tormalane Ahto Vili, Isamaa fraktsiooni kuuluv volikogu liige, rõhutas, nagu mitmel varasemal arutelulgi, kihelkondlikku printsiipi.

„Jõgeva vorst tundub analüüsi põhjal tõesti pikem ja rasvasem ning Mustvee vallas, paistab, käivad samad jamad edasi, mis Mustvee linna ajal, aga kui analüüsi vaadata, siis joonistuvad ikkagi välja needsamad Torma kihelkonna piirid, mis tervelt seitsesada aastat toimisid ja mis meid praegugi Mustvee piirkonnaga ühendavad. Nõukogude ajal tuli küll Torma kanti palju uusi asukaid, aga endiselt on palju neid, kelle jaoks kihelkondlikud juured on olulised ning neid ei peaks läbi raiuma," ütles Ahto Vili, lisades samas, et sellist „lapitekki", nagu praegu tekkimas on, ei saa küll teha. Kui Mustvee valda minna, siis on vaja nõusse saada ka Näduvere, Rassiku ja Tealama rahvas, samuti Vaiatu ja Rääbise inimesed.

Volikogu esimees Raivo Meitus tõdes, et mure kihelkondlike traditsioonide jätkumise pärast on mõistetav, aga kihelkondlikku identiteeti saab arendada ka siis, kui kihelkond mitme valla piiridesse ulatub. Torma kihelkonna alad jääksidki ka pärast piiride nihutamist mitme valla territooriumile. Kindlasti ei ole see põhjenduseks, et muuta tänase Jõgeva valla piire.

Volikogu keskerakondlasest liige Peep Põdder avaldas arvamust, et Torma aleviku ja kuue küla eraldumist käsitlevat sotsiaalmajanduslikku analüüsi peaksid saama paberkandjal lugeda nii seitsme asustusüksuse inimesed kui ka kõik teised Jõgeva valla kodanikud, sest muidu ei oma nad adekvaatset infot ega saa pädevalt otsustada. Valla kodulehelt on analüüs küll leitav, ent kõik inimesed ei oma arvutit ega tavatse internetist infot otsida.

Raivo Meitus tõdes, et 44-leheküljeline analüüs on vallalehes avaldamiseks kahjuks liiga mahukas. Tema sõnul saab analüüsi väljatrükiga tutvuda Torma ja Sadala raamatukogus ja Torma teenuskeskuses. Ning arvutis asju ajavad inimesed saavad analüüsi, nagu öeldud, lugeda valla kodulehelt.

Jõgeva vallavolikogu on nüüdseks edastanud Mustvee vallavolikogule ettepaneku muuta haldusüksuste piire. Halduspiiri muutmise algatamisest on teavitatud ka rahandusministeeriumi, kes jälgib, et kõik toimingud vastaksid seadustele.

Tormas tutvustati eraldumise teemalist sotsiaalmajanduslikku analüüsi