Elanikkonnakaitse

Kohalikel omavalitsustel on kriisiolukordades oluline roll, seda elanikele esmaste ja eluks vajalike teenuste kättesaadavuse ja elanike toimetuleku tagamisel.

Omavalitsused on lähim tugi nii kogukondadele kui inimestele. 

Omavalitsuses juhib kriisiolukorra lahendamist kriisikomisjon, kuhu kuuluvad lisaks vallavalitsuse töötajatele ka elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtete esindajad. Näiteks vee-ettevõte, soojatootja või teede korrashoiu eest vastutav ettevõte.

  • Riigiinfo telefon 1247
  • Eesti Energia (24/7 elektrilevi rikketelefon) 1343
  • kiireim viis elektrikatkestusest teatada on MARU lehel
  • Eluohtliku olukorra puhul helista 112
  • Jõgeva Veevärk (24/7 avariitelefon) 5303 7565
  • AS Emajõe Veevärk (24/7 avariitelefon) 515 5077
  • Riiklikku kriisiinfot saab kriis.ee 

 

Häirekeskus 112

Riigiinfo telefon 24/7 (eesti, vene, inglise keeles)

Riigiinfo telefon on hädaabinumbri 112 kõrval tegutsev tasuta infonumber, mis pakub ööpäev läbi infot ja nõu olukordades, mille puhul ei ole ohus elu, tervis ja vara.

1247
Piirkonnapolitseinik 5341 6889
Ohvriabi kriisitelefon 116 006
Vaimse tervise abiliin 660 4500
Päästeinfo  1247
Keskkonnainspektsioon (oht loodusele ja loomadele)  1247
Sotsiaalkindlustusamet (Jõgeva büroo) 612 1360

Eesti Energia (24/7 elektrilevi rikketelefon)

Kiireim viis elektrikatkestusest teatada on MARU lehel: https://maru.elektrilevi.ee/reporting

1343
Eesti Tervisekassa  669 6630
Perearsti nõuandetelefon 1220
Tartu Lastekliiniku traumapunkt/valvearst 24 h 731 9512
Ööpäevaringne lasteabi 116111

Jõgeva Veevärk (24/7 avariitelefon)

Avariidest teatamine AS Emajõe Veevärk teeninduspiirkonnas (endine Palamuse vald)

5303 7565

515 5077 (24 tundi)

Jäätmejaam 5306 3022
Prügivedu Ekovir OÜ 733 3660
Ühistransport 5388 0540
Hukkunud ulukite transport 1247

Kriisikomisjoni koosseis:

ESIMEES: Karro Külanurm, Jõgeva Vallavalitsuse vallavanem
ASEESIMEES: Kristi Klaos, Jõgeva Vallavalitsuse abivallavanem

LIIKMED:

  • Helle Kajaste, Jõgeva Vallavalitsuse abivallavanem
  • Hannes Nigulas, Lõuna päästekeskuse Tartu-Jõgevamaa päästepiirkonna komandopealik;
  • Kaur Käämer, Kaitseliidu Jõgeva maleva pealiku kohusetäitja;
  • Ando Veebel, Osaühingu Jõgeva Veevärk juhatuse liige;
  • Peep Põdder, SA Jõgeva Haigla juhataja;
  • Endel Varik, AS Utilitas Eesti Jõgeva osakonna juhataja;
  • Jana Õim, Tartu politseijaoskonna Jõgeva piirkonnagrupi piirkonnavanem;
  • Katre Kivi, Jõgeva Vallavalitsuse vallasekretär;
  • Aime Meltsas, Jõgeva Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja;
  • Eduard Onopa, Jõgeva Vallavalitsuse väärteomenetleja;
  • Janis Käär, Jõgeva Vallavalitsuse taristu peaspetsialist;
  • Marge Tasur, Jõgeva Vallavalitsuse avalike suhete spetsialist.

Viitekogu

Omavalitsuse roll kriisireguleerimisel on:

  • hädaolukordade lahendamise juhtimine oma vastutusalas, selleks vastavate tegevuskavade koostamine;
  • omavalitsusüksuses paiknevate kriisireguleerimisalaste ressursside informatsiooni koostamine ja korrastamine;
  • elanike teavitussüsteemi väljatöötamine ja töökorda seadmine;
  • kriisireguleerimise alaste koolituste, seminaride, infovoldikute ja teabepäevade korraldamine;
  • kriisireguleerimis õppuse korraldamine.
Avaliku varjumiskoha märgistus: oranžil taustal sinine kolmnurk

Varjumine on hädavajalik olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht sinu elule ja tervisele. See võib olla suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak jne. Varjumise eesmärk on kaitsta end lööklaine, põlengusuitsu, lendavate esemete nagu mürsukillud ja muu otsese ohu eest.

Kõige parem koht varjumiseks on sinule lähim koht. Ohuolukorras on kiirus kõige olulisem, seetõttu tuleb kasutada neid võimalusi, mis parasjagu olemas on. Kodus on varjumiseks kelder või mõni teine akendeta ruum, sama kehtib ka viibides näiteks töökohal.
Avalikud varjumiskohad on mõeldud inimestele, kes on ohu korral avalikus ruumis ja kellel pole paremat ja kiiremat kohta, kuhu varjuda. 

Avalikud varjumiskohad
Varjumiskoht on maa-alusel korrusel, üldjuhul ilma akendeta ja mõeldud lühiajaliseks kasutuseks. Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele. Varjumine on vajalik eelkõige sõjalise ohu korral, aga võib olla vajalik ka muu ohu, näiteks ekstreemse ilmastiku, suure põlengu, keemiarünnaku, massirahutuse jms korral. Avalikud varjumiskohad on tähistatud tsiviilkaitse märgisega.

Jõgeva valla varjumiskohad

  • Jõgeva Kaubahall, Aia tn 3, Jõgeva linn
  • Jõgeva vallavalitsus, Suur tn 5, Jõgeva linn

Loe varjumise kohta täpsemalt Päästeameti koduleheküljelt või olevalmis.ee lehelt.

Kui ohus on inimese elu, tervis või riigi julgeolek, teavitab riik elanikke võimalikult kiiresti ja laiaulatuslikult. Seda kutsutakse ohuteavituseks, kus lisaks riigi ametlikele kanalitele, meediale ja sotsiaalmeediale kasutab riik väga kiire levikuga otseteavituse viise, et anda teada, mis juhtus ning mida teha.

Riiklikud ohuteavituse kanalid on:

  • EE-ALARM teavitus mobiiltelefonidele

EE-ALARM on riigi saadetud teavitus, mis annab elanikule teada, mis on juhtunud ning mida teha. Saatjana kuvatakse EE-ALARM või kui sul pole Eesti telefoninumbrit, siis kuvatakse sõnum numbrilt: +372 5950 0000. EE-ALARM saadetakse üldjuhul ohualas viibivatele elanikele ohuolukorra alguses ning ka selle lõppemisel.

  • Sireenid
  • Veebilehed www.kriis.eewww.olevalmis.ee
  • ETV ja ETV+ ribatekst, RDS tekst Vikerraadios
  • ERR ja muud meediakanalid, riigiasutuste sotsiaalmeedia
  • Riigiinfo telefon 1247

Vajadusel kasutatakse ka valjuhääldiga, ukselt-uksele ning droonidega teavitamist.

Jõgeva vald teavitab oma elanikke valla veebi- ja sotsiaalmeedia kanalite kaudu (Facebook, Instagram ja koduleht) ning kohalike meediakanalite vahendusel.

Juhised ohuteavituse korral:

  • Ohuteavituse saamisel suhtu sellesse ülitõsiselt, käitu kiiresti vastavalt saadud juhistele ja otsi riigipoolset lisainfot.
  • Kui kuuled sireene, siis varju lähimasse siseruumi ning alles siis otsi infot.
  • Esimesele ohuteavitusele järgneb alati detailsem info riigi kanalites.
  • Ohustatud piirkonnas olevatele inimestele saadab riik mobiiltelefonidele teavituse nimega EE-ALARM.

Elutähtsad on hädavajalikud nii ettevõtetele, riigiasutustele kui ka inimestele, et rahuldada nende esmavajadused ning tagada elu ja tervis. 

Jõgeva vallavalitsus peab kohaliku tee sõidetavuse teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks tagama vähemalt järgmist:

1) vajalike oskustega personali kättesaadavuse ööpäev ringi, et kindlustada teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmine;
2) lähtudes ilmastikuoludest vajalikus koguses töövalmiduses teehooldetehnikat ja abivahendeid;
3) lisalepingute olemasolu, et vajaduse korral kaasata lisatehnikat ja -tööjõudu ning rakendada muid asjakohaseid meetmeid;
4) vajaliku töökorralduse, et jätkata teenuse osutamist, kui on katkenud vedelkütusega varustamise, telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse osutamine.

Hädaolukorras, sealhulgas tugeva lumesaju või tuisu korral tagab tee-ettevõtja:

1) lumetõrje alates 10 sentimeetri paksusest lumekihist;
2) põhitänavate ja teede, ohtlike tänavalõikude, koolibussiliinide kasutatavate teede ja tuletõrje veevõtukohtade juurde viivate teede hoolduse hiljemalt 12 tunni jooksul libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest;
3) kõnni- ning jalg- ja jalgrattateede hoolduse hiljemalt 12 tunni jooksul libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest;
4) kõrvaltänavate, veotänavate ja -teede, jaotustänavate, väljakute, parkimisplatside, kvartalisiseste tänavate, jalgtänavate ning jalgteede hoolduse hiljemalt 24 tunni jooksul libeduse tekkest või lumesaju või tuisu algusest.

Jõgeva valla korraldatavad elutähtsad teenused

Jõgeva valla korraldatava elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

Kerksuskeskus on kriisiolukorra ajal avatav info- ja teeninduspunkt ehk kriisiinfokeskus.

Kerksuskeskuste ülesanne on eluks vajalike teenuste, nagu näiteks joogivee ja kanalisatsiooni, kaugkütte või elektri ulatusliku katkestuse korral pakkuda esmavajalikke teenuseid ja abi, näiteks:

  • info ja juhiste saamine tekkinud olukorra ja selle lahendamise kohta;
  • mobiiltelefoni jt väiksemate seadmete laadimine;
  • joogivee saamine jmt.
Jõgeva valla kerksuskeskused avatakse vastavalt vajadusele järgmistes kohtades:
  • Jõgeva spordihoone (Rohu 10/1, Jõgeva linn). Info: juhataja Hanno Koll, 5349 5752.
  • Sadala rahvamaja (Sillasoo 4, Sadala alevik). Tegutseb vabatahtlike initsiatiivil. Info: Pille Tutt, tel 521 1967.

Kerksuskeskuse sümbol

NB! Iga kriisi puhul lähtutakse kerksuskeskuse avamisel olemasolevast olukorrast. Alati pole tarvis keskust avada. 

Mida suurem on kriis, seda kauem jõuab kohaliku omavalitsuse või riigi abi sinuni.

  • Ole valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama.
  • Tee koostööd kogukonnaga – naabrite, korteriühistu ja külaseltsiga!

Loe täpsemaid käitumisjuhiseid www.olevalmis.ee ja lae alla Naiskodukaitse väljatöötatud käitumisjuhiste äpp „Ole valmis!“.

Varu koju joogivett, kui sinu maja veevarustus sõltub elektrist või sa pole kindel, kuidas see täpselt töötab. Kui sõltud ühisveevärgist, uuri kohalikult vee-ettevõttelt, kas ja kuidas on sinu piirkonnas tagatud veega varustamine elektrikatkestuse korral. 

Joogivett varu 3 liitrit inimese kohta vähemalt üheks ööpäevaks. Mõtle läbi, kust joogivett vajadusel juurde saada. Leia lähim veeallikas SIIT KAARDILT

Muust looduslikust veekogust võetud vett, sealhulgas lumevett, keeda suurel kuumusel 10 minutit või kasuta veepuhastusvahendeid (filtrid, tabletid). 

Elutähtsa teenuse osutaja (ETO) tagab, et ühiskonnale hädavajalikud teenused – näiteks joogivesi, soojavarustus ja teede hooldus – oleksid kättesaadavad ka siis, kui tekib kriis või hädaolukord. ETO peab tegema kõik selleks, et katkestusi ennetada, koostama riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani ning olema valmis kriisiolukorras tegutsema. Määramine on vajalik, et paremini kriise juhtida ning tagab, et inimeste jaoks olulised teenused töötaksid võimalikult häireteta ka keerulistes oludes.

Jõgeva valla haldusterritooriumil elutähtsa teenuse osutajad:

AS Utilitas Eesti
Elutähtis teenus: soojusenergia tootmine ja kaugküte.

Osaühing Jõgeva Veevärk
Elutähtis teenus: ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste kättesaadavuse tagamine ja arendamine.
(24/7 avariitelefon) 5303 7565

AS Emajõe Veevärk
Elutähtis teenus: ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni teenuste kättesaadavuse tagamine ja arendamine.
(24/7 avariitelefon) 515 5077

SW Energia OÜ
Elutähtis teenus: soojusenergia tootmine ja kaugküte.
Tel 372 447 7862

Osaühing Moreen
Elutähtis teenus: kohaliku tee sõidetavuse tagamine.
Tel 520 0933 (Vaimastvere piirkond)

Merelen Osaühing
Elutähtis teenus: kohaliku tee sõidetavuse tagamine.
Tel 505 1616 (Palamuse ja Siimusti piirkond)

Võrgutehnikud OÜ
Elutähtis teenus: kohaliku tee sõidetavuse tagamine.
Tel 552 3669 (Kaarepere piirkond) ja 5336 4635 (Saduküla piirkond)

AS TREV-2 Grupp
Elutähtis teenus: kohaliku tee sõidetavuse tagamine.
Tel 5883 4468 (Jõgeva linn)

Enveko OÜ
Elutähtis teenus: kohaliku tee sõidetavuse tagamine.
Tel 5750 3545 (Jõgeva piirkond)

Eesti elanike ja ettevõtete kriisiolukorras mootorikütustega varustamiseks on moodustatud üle-eestiline avariitanklate võrgustik, mis suudavad toimida ka ulatusliku elektrikatkestuse korral ning mille mahutites peab igal ajahetkel olema piisavalt bensiini ja diislikütust.

Elektrivarustuse katkemisel lülituvad tanklad kuni 30 minuti jooksul autonoomsele (enamasti varugeneraatoril põhinevale) elektritoitele ja saavad jätkuvalt kütust vastu võtta ja väljastada ning hoida müügisüsteem töös.

Jõgeva vallas asuvad avariitanklad:

  • Alexela tankla (generaatoriga): Jõgeva vald, Õuna küla
  • Terminali tankla (generaatoriga): Jõgeva vald, Liivoja küla

Teated

Vajalikud kontaktid

Jõgeva politseijaoskond

Kodanike vastuvõtt kokkuleppel:

MTÜ Palamuse Pritsumehed

  • Päälik Indrek Likk
  • 5344 1601
  • [email protected]
  • Pritsumeeste konto: EE621010220207507228
  • O. Lutsu tn 5a, Palamuse alevik 

Viimati uuendatud 10.04.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?