Hoone
Geodeetilise aluse koostamise vajadus
Uusehitise ja hoonealust pinda suurendavate juurdeehitiste puhul ehitusprojekti koostamise aluskaardiks võtta päevakohastatud (olemasolevat olukorda tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan.
Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded
Ehitise püstitamine
Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hooned omakorda jagunevad vastavalt nende kasutusotstarbele. Olenevalt hoone liigist ja ehitisealusest pinnast tuleb ehitise püstitamisel ehitisregistrisse esitada ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Täpsem jagunemine on toodud ehitusseadustiku lisa 1 tabelis.
Alla 20 m² ehitisealuse pinnaga hoone
Alla 20 m² elamu või selle abihoone puhul ei ole tarvis kohalikku omavalitsust ehitamisest teavitada. Järgida tuleb siiski, et elamu või selle abihoone ei ehitataks detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega määratud ehituskeelualasse. Arvestada tuleb tuleohutusnõuetega.
Hoone ehitisealuse pinnaga 20–60 m² ja kõrgus kuni 5 m
Kui soovitakse püstitada elamu või selle abihoone, mille ehitisealune pindala on 20–60 m² ja kõrgus kuni 5 m (nt kuur, garaaž, saun, grillimaja, aiamaja jms), on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja -projekt.
Üle 60 m² pinnaga ja üle 5 m kõrgune elamu või selle abihoone
Kui elamu või selle abihoone on üle 5 m kõrge või ehitisealuse pinnaga üle 60 m², on vaja taotleda ehitusluba. Ehitusloa taotlemise eelduseks on detailplaneeringu või projekteerimistingimuste olemasolu.
Ehitise ümberehitamine
Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu.
Olenevalt hoone liigist ja ehitisealusest pinnast tuleb ehitisregistrisse esitada ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Täpsem jagunemine on toodud ehitusseadustiku lisa 1 tabelis. Eluhoonete puhul on selline tegevus ehitusteatise kohustuslik. Ehitusteatis on riigilõivuvaba ning seda menetletakse kuni kümme päeva.
Hoone ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus:
- muudetakse hoone piirdekonstruktsioone;
- muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;
- paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet;
- muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat;
- viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega;
- taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.
Ehitise laiendamine
Ehitise laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega.
Laiendamise puhul tuleb kontrollida ehitisregistrist algselt kavandatud hoone mahtu. Olenevalt hoone liigist ja laiendamise mahust (kas vähem või rohkem kui 33% esialgsest mahust) tuleb ehitisregistrisse esitada ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Täpsem jagunemine on toodud ehitusseadustiku lisa 1 tabelis.
Ehitamisega alustamine
Ehitusloa saanud isik peab vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist esitama läbi ehitisregistri teatise ehitamise alustamise kohta. Teatises tuleb lisaks ehitamise alustamise ajale märkida ehitaja ja omanikujärelevalve andmed.
Õigusaktid
Ehitusseadustik
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus
Tuleohutuse seadus
Eluruumile esitatavad nõuded
Hoone energiatõhususe miinimumnõuded
Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid
Rahvatervishoiu seadus
Nõuded ehitusprojektile
Ehitise kasutamise otstarvete loetelu
Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise aluse
Soojuspump
Soojuspumba jms paigaldamise puhul on tegemist ehitise tehnosüsteemide muutmisega ehk elamu ümberehitamisega. Ehitusseadustiku lisa 1 järgi on elamu ümberehitamiseks vajalik esitada kohalikule omavalitusele ehitusteatis ja -projekt. Mitteelamu puhul on vajalik koos projektiga esitada ehitusloa taotlus.
Ehitusteatis on riigilõivuvaba.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile".
Õhksoojuspumbast tulenev müra peab olema vastavuses keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid".
Ehitusprojekt peab sisaldama vähemalt järgmist:
- Tiitelleht.
- Sisukord ja jooniste loetelu.
- Seletuskiri:
- Hoone asukohakirjeldus.
- Projekteeritud tööde kirjeldus (Kuhu paigaldatakse õhksoojuspump, kas agregaadi välisosa kaetakse, mis on müratase, mis võimsus jne).
- Seletuskiri peab sisaldama asjakohast ja vajalikku infot.
- Asendiplaan hoone asukohaga (1:500 või 1:1000), millel ära märkida hoone asukoht ja tähistada koht, millisesse hoone külge välisagregaat projekteeritakse. Näha peab olema kaugus naaberkinnistu hoonest. Kui ei teostata kaevetöid, siis võib asendiplaan olla näiteks maa-ameti ortofotol.
- Vajalikud joonised. Nt korruse põhiplaan, katuseplaan, tehnoruumi joonis, hoone vaated jms olenevalt sellest, kuhu pump paigaldatakse. Joonistele lisada juurde vajalikud mõõdud. Jooniste (ka asendiplaanil) kirjanurka lisada joonise koostaja nimi, allkiri, kuupäev, joonise nimetus, objekti aadress.
- Kõigi kaasomanike nõusolekud või korteriühistu juhatuse liikme nõusolek.
- Muud vajalikud volitused, heakskiidud (naabrid).
Kogu dokumentatsioon tuleb esitada digiallkirjastatult ehitisregistrisse.
Vastavalt ehitusseadustiku § 37 võib ehitusteatise alusel ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. Peale ehitustööde lõppu esitada ehitisregistri kaudu kasutusteatis.
Päikeseelektrijaamad
Alustuseks saab vastused, kui pöörduda Jõgeva vallaarhitekti või ehitusspetsialisti poole ning tutvuda omavalitsuses kehtivate planeeringutega. Nõu selles osas annavad vallaarhitekt Peep Männiksaar, telefon 5346 7776, e-post [email protected] ja ehitusspetsialist Andres Haagen, telefon 516 5337, e-post andres.haagen@jogeva.ee. Kindlasti tuleb arvestada ka õigusaktides määratud muinsuskaitse-, keskkonna-, loodus-, tervise- ja riigikaitseliste jm piirangutega.
Oma majapidamise tarbeks on lubatud päikesepaneelide lokaalne kasutuselevõtmine elamu õuealal või tootmisterritooriumil juhul kui paneelid paigutatakse õuealale või hoonele.
Tingimused päikeseelektrijaamale:
- Päikesepaneelide paigutamisel hoone külge tuleb tagada hoone konstruktsioonide vastupanuvõime täiendavale koormusele.
- Tööstuslik päikeseelektrijaam tuleb kavandada väheväärtuslikule alale, milleks võib olla lage, vähemetsane vm kasutusest väljalangenud ala (nt endised tööstuspargid, laudakompleksid, väheviljakad põllumajandusmaad jmt). Tööstuslik päikeseelektrijaam on koguvõimsusega, mis ületab kahekordselt kinnistu enda tarbimise. Sellise jaama puhul võib eeldada, et jaama eesmärk on elektrit toota, mitte kasutada seda vaid enda tarbeks.
- Tööstusliku päikeseelektrijaama rajamine ei ole lubatud väärtuslikule maastikule, rohevõrgustiku alale, väärtuslikule põllumajandusmaale ja kaitsealale. Kavandamise soovi korral tuleb koostada väärtuste säilimise analüüs, tuues välja objekti rajamise põhjendused, väärtuste säilimise kirjeldus ning leevendusmeetmed.
- Tihedama asustusega aladel või maastikulise mõju vähendamiseks on soovitatav päikesepaneelid rajada hoonete katustele või seintele. Olemasolevate hoonete katustele ja seintele päikesepaneelide kavandamisel tuleb eelnevalt hinnata hoone konstruktsioonide vastuvõtuvõimet täiendavale koormusele.
- Tiheasustusalal päikesepaneelide rajamisel maapinnale, tuleb saada naaberkinnistute omanike nõusolek. Jõgeva linna ei lubata üldjuhul maaraamidel lahendust.
- Päikeseparkide kavandamisel tuleb arvestada ka nende sobivusega planeeritavasse asukohta visuaalsest aspektist, kuna parkidel on visuaalne mõju maastikule ja vaadetele.
Detailplaneering, projekteerimistingimused või ehitusluba?
Detailplaneeringu koostamist päikeseparkide rajamisel võib omavalitsus nõuda, kui tegemist on uue tootmistegevuse kavandamine alale, kus sellist tegevust ette pole nähtud. Lisaks sellele kaasneb tegevusega eeldatavalt oluline ruumiline mõju, mis ulatub kavandatavast kinnistust väljapoole. Eelhinnangu käigus tuleb anda hinnang olulisele ruumilisele mõjule.
Projekteerimistingimusi ei saa väljastada, kui esineb vastuolu kehtiva üldplaneeringu või maakonnaplaneeringuga. Samuti tuleks jälgida, et ei oleks vastuolusid koostamisel oleva üld- või maakonnaplaneeringuga.
Projekteerimistingimused ei ole nõutud olemasoleva hoone tehnosüsteemi täiendamiseks ehk hoone külge paneelide paigaldamisel ja oma majapidamise (üldjuhul alla 15 kW) või tootmismaal paikneva tootmishoone omatarbeks.
Päikesepark ei ole üldiselt olulise avaliku huviga rajatis, ent oleneb konkreetsest asukohast (nt tiheasustus, puhkeala jmt) ja kavandatavast suurusest (visuaalne mõju peamiselt).
Projekteerimistingimused on vajalikud, kui paigaldatakse peamiselt tootmise eesmärgil ka hoone või rajatise külge.
Ehitusseadustikust õige menetluse valimiseks, otsustamaks, kas tegemist on ehitusloa või ehitusteatise kohustusega, on vaja eristada tehnosüsteemi ja tehnorajatist (näiteks elektritootmisrajatist).
Kui paneelide hoonetele/oma tarbeks paigaldamise eesmärk on konkreetse hoone teenindamine, siis on tegu tehnosüsteemiga ja lähtuda tuleb ehitise ümberehitamise nõuetest, võttes aluseks hoone ehitusaluse pinna.
Võrku müümise eesmärgil päikesepargi rajamisel on tegu elektritootmisrajatisega, väljastatakse ehitusluba.
Piirdeaiad
Kui kinnistu tänavaäärse piirdeaia rajamisega kaasnevad kaevetööd, tuleb ehitusseadustiku lisa 1 alusel esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis ja ehitusprojekt. Katastriüksuste vahelised piirded rajatakse ja vajadusel muudetakse naabrite omavahelisel kokkuleppel (asjaõigusseadus § 151), kui detailplaneering või projekteerimistingimused ei näe teisiti ette. Kui piirdele pole esitatud tingimusi detailplaneeringus või projekteerimistingimustes, siis tuleb lähtuda üldplaneeringust.
Piirdeaia projekteerimisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude paiknemisega ja kinnistupiiridega.
Ehitusteatis on riigilõivuvaba.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile".
Kogu dokumentatsioon tuleb esitada digiallkirjastatult ehitisregistrisse
Vastavalt ehitusseadustiku § 37 võib ehitusteatise alusel ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates. Peale ehitustööde lõppu esitada ehitisregistri kaudu kasutusteatis.
Vesi ja kanalisatsioon
Puurkaevu ja puuraugu rajamiseks
- Esmalt tuleb kooskõlastada puurkaevu või puuraugu asukoht vallavalitsusega, esitades asukoha kooskõlastamise taotlus.
- Puurkaevu või puuraugu rajamiseks on vaja ehitusprojekt, mille koostajaks võib olla hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik.
- Puurkaevu või puuraugu ehitamiseks tuleb ehitisregistri kaudu taotleda ehitusluba. Taotlusele tuleb lisada puurkaevu või puuraugu ehitusprojekt ja muud vajalikud dokumendid.
- Puurkaevu või puuraugu võib rajada hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omav isik;
- Puurkaevu või puuraugu rajanud isik esitab keskkonnaregistrisse puurkaevu või puuraugu rajamise andmed, sh veeproovid.
- Peale puurkaevu valmimist tuleb taotleda kasutusluba või teavitada kasutamisest (ehitusseadustiku lisa 2)
Salvkaevu rajamiseks
- Ehitisregistrisse tuleb esitada ehitusteatis salvkaevu rajamiseks või ümberehitamiseks või lammutamiseks.
- Pärast salvkaevu rajamist või ümberehitamist esita rajatud või ümberehitatud salvkaevu andmed keskkonnaregistrisse kandmiseks keskkonnaameti üldkontaktile.
- Pärast salvkaevu lammutamist peab salvkaevu lammutanud isik 10 tööpäeva jooksul esitama kohalikule omavalitsusele lammutamise teatise ja selle juurde kuuluvad dokumendid. Vallavalitsus teavitab lammutamisest keskkonnaametit, kes kannab lammutamise andmed keskkonnaregistrisse.
- Olemasolevate salvkaevude andmete keskkonnaregistrisse kandmisega tegeleb keskkonnaagentuur.
Reovesi
Puhastamata reovett ei tohi juhtida veekogusse ega pinnasesse. Reovesi tuleb enne keskkonda juhtimist puhastada selliselt, et see vastaks veeseaduse nõuetele. Kui majapidamises käideldakse reovett nõuetekohaselt, ei ole karta lähiümbruse põhjavee (joogivee) reostamist ega pinnaveekogude seisundi halvenemist.
Majast väljuv reovesi on vajalik kokku koguda ning turvaliselt pinnasesse immutada. Vastavalt põhjavee kaitstuse tasemele on selleks võimalus paigaldada septik, biopuhasti või mahuti. Põhjavee kaitstust saab vaadata maa-ameti kaardirakenduses, uuemate andmete olemasolul maa-ameti kaardirakenduses ja valida teemakaart "põhjavee kaitstus".
Reoveekogumisalades tuleb liituda vee-ettevõttega.
Reoveekäitlussüsteem koos sellega kaasnevate kitsendustega tuleb mahutada asukohakinnistule. Kui reoveesüsteemi kitsendus ulatub naaberkinnistule (nt imbsüsteemi 50-10 m kitsenduse ala seab naaberüksusele puur- või salvkaevu rajamisel kitsenduse), siis tuleb asendiskeem kooskõlastada kirjalikult naaberkinnistu omaniku poolt.
Olenevalt puhasti suurusest tuleb taotleda ehitusteatis või ehitusluba (ehitusseadustik lisa 1). Isikliku majapidamise reoveepuhasti rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis koos asukoha skeemiga ning kitsenduse alaga ja vajadusel naabri kooskõlastusega.
Kasutusloa taotlemine
Ehitise valmimisel tuleb taotleda nõuolekut ehitise kasutamiseks. Olenevalt ehitise kasutusotstarbest, ehitamise liigist ja ehitise ehitisealusest pinnast on vaja ehitisregistrisse esitada kasutusloa taotlus või kasutusteatis. Lisaks tuleb taotluse või teatisega esitada ka ehitusprojektid ja ehitusdokumendid. Täpsem jagunemine on toodud ehitusseadustiku lisa 2 tabelis.
Kasutusluba
Kasutusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral. Kasutusloa taotlus tuleb esitada läbi ehitisregistri elektroonilise keskkonna www.ehr.ee.
Erandjuhul, kui kasutusloa taotlust ja sellega seonduvaid dokumente ei ole võimalik esitada ehitisregistri kaudu, esitatakse need Jõgeva Vallavalitsuse majandus- ja arendusosakonnale, kes kannab andmed ehitisregistrisse. Erandjuhul peetakse silmas eelkõige füüsilisi isikuid, kellel näiteks puudub võimalus internetti kasutada. Sellisel juhul tuleb osakonnale esitada vastavad põhjendused ja osakond saab igakordse kaalutlusotsuse alusel hinnata, kas isikul ka tegelikult puudub võimalus vastavate dokumentide elektrooniliseks edastamiseks.
Sujuvamaks ja kiiremaks menetluseks soovitame kasutusloa taotlusele juurde lisada kõigi kinnisasja kaasomanike nõusolekud või kui on moodustatud korteriühistu, siis korteriühistu esindaja nõusolek.
Koos taotlusega tuleb esitada:
- ehitusprojekt;
- ehitusdokumendid;
- tasuda tuleb riigilõiv.
Esitada tuleb järgmised ehitusdokumendid:
- Ehitusprojekt, mille järgi ehitati. Kuna ehitist võib ehitada üldjuhul tööprojekti staadiumis oleva ehitusprojekti järgi, siis tuleb kasutusloa taotlemisel esitada vajalikud tööprojektid. Juhul, kui põhiprojekti staadiumis olev ehitusprojekt oli koostatud piisava detailsusega, mis võimaldas nõuetekohaselt ehitada, siis võib esitada ka vastava põhiprojekti (ennekõike puudutab see tehnovarustuse osa).
- Ehitustööde päevik (täiendatud vajadusel fotodega)
- Hoone mahamärkimise akt
- Õhulekkearvu mõõtmise akt - õhulekkearvu väärtus tõendatakse mõõtmisega pärast õhutõkketööde teostamist (enne siseviimistlustööde alustamist) ning vajadusel tihendatakse piirdetarindeid kuni projekteeritud väärtuse saavutamiseni (nõutav kui ehitamisega on alustatud peale 14.02.2020).
- Ehitusjärgne geodeetiline alusplaan
- Teostusjoonised: vesi, kanalisatsioon, elekter, side, küte, ventilatsioon, gaas (nii hoonevälised kui hoonesisesed)
- Torustike puhul katsetamist ja kasutamist lubavad aktid (survestusaktid)
- Elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit
- Gaasipaigaldise puhul kasutuselevõtule eelnev audit
- Ventilatsiooni mõõdistuspass (õhuhulkade ja mürataseme mõõdistusprotokoll)
- Kütteseadme puhul korstnapühkija akt
Kui ehitustegevus toimus enne 12.09.2015 ja isik ehitas enda tarbeks üksikelamu, suvila, aiamaja ja taluhoone, koosnevad ehitamise tehnilised dokumendid ehitusprojektidest ja ehitustööde päevikust, kuhu kantakse eritööde ja kaetud tööde andmed mahus, mis on asjakohased ja otstarbekad.
Lisaks tuleb esitada auditid:
a) elektripaigaldise tehnilise kontrolli akt ehk audit koos mõõteprotokollidega (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et elektripaigaldis vastab nõuetele;
b) gaasipaigaldise olemasolul tehnilise kontrolli akt – audit (auditi tegija peab olema nõutava akrediteeringuga pädev isik), kust nähtub, et paigaldis vastab nõuetele;
c) ventilatsiooni olemasolul- mõõdistusprotokoll;
d) küttesüsteemide kontrollakt.
Kasutusteatis
Kasutusteatis ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse elektrooniliselt ehitisregistri (www.ehr.ee) kaudu.
Kasutusteatis tuleb esitada ehitisregistrisse vähemalt kümme päeva enne ehitise kasutamise alustamist või selle kasutusotstarbe muutmist. Kui kümne päeva jooksul pärast teatise esitamist ei saabu teadet, et on vaja kasutusteatises esitatud andmeid kontrollida, siis võib hakata ehitist kasutama või selle kasutusotstarvet muuta.
Ehitusseadustiku lisas 2 nimetatud juhtudel tuleb lisaks kasutusteatisele esitada ehitusprojekt, mille järgi hoonet ehitati (põhi- ja tööprojekt, tehnovarustuse projektid).
Lisaks tuleb koos teatisega esitada ka ehitusdokumendid (vt kasutusloa lõik), kui:
- ehitamiseks on nõutud ehitusluba;
- ehitamiseks tuleb ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud juhtudel koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt;
- ehitise kasutamiseks tuleb ehitusseadustiku lisas 2 nimetatud juhtudel koos kasutusteatisega esitada ehitusprojekt.
Elektri- ja/või gaasipaigaldise ja/või lifti kasutusele võtmisel tuleb koos kasutusteatisega esitada ka kasutuseelse auditi järeldusotsus, millest selgub seadme nõuetele vastavus.
Ehitise seadustamine
Enne ehitusseadustiku jõustumist 01.07.2015 õigusliku aluseta püstitatud, laiendatud (juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamine) või ümberehitatud/rekonstrueeritud ehitised jagunevad kaheks:
Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitis
Ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt. Kui ehitis on valmis, siis tuleb taotleda kasutusluba või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustik lisa 2. Kui ehitist pole ehitisregistris, kuid ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õiguslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis kantakse ehitis ehitisregistrisse andmete esitamise teatisega.
Pärast 01.01.2003 ning enne 01.07.2015 ehitatud ehitis
Ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning vastama detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele. Kui ehitis pole valmis, siis lähtutakse ehitusseadustik lisa 1 sätestatule ja kui ehitis on valmis, siis ehitusseadustik lisa 2 sätestatule.
Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise audit asendab loa- või teavitusmenetluses ehitusprojekti. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse.
Ehitusprojekti muutmine
Kui ehitamise käigus on tehtud muudatusi, võrreldes ehitusloa saanud ehitusprojekti lahendusega, siis tuleb koostada projekti muudatus vastavalt Majandus- ja taristuministeeriumi määruse nr 97 (vastu võetud 17.07.2015) „Nõuded ehitusprojektile“ § 12.
Olenevalt muudatuse suurusest võib need korrastada kas kasutusloa taotlusega või tuleb taotelda uus ehitusluba. Uus ehitusluba tuleb taotleda vastavalt ehitusseadustikule § 46 lg 1 p 1 esitatud näitajate muutumisel.
Lammutamine
Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena.
Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.
Olenevalt hoone liigist ja ehitisealusest pinnast tuleb ehitisregistrisse esitada ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus või ehitusteatis. Täpsem jagunemine on toodud ehitusseadustiku lisa 1 tabelis.
Vähemalt kolm päeva peale ehitise lammutamist tuleb esitada ehitise täieliku lammutamise teatis.
Riigilõivud
Ehitusseadustiku alusel tehtavate toimingute riigilõivud
Elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamine 150 eurot.
Elamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamine 30 eurot.
Mitteelamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamine 250 eurot.
Mitteelamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamine 30 eurot.
Raudteerajatise, auditikohustusliku surveseadme või gaasipaigaldise, jaotusvõrgu elektrirajatise, side- ja telekommunikatsiooniehitise, kanalisatsiooniehitise, pinnaveehaarde, puurkaevu, puuraugu, spordi- või puhkerajatise, supelranda teenindava kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatise ning erirajatise ehitusloa taotluse läbivaatamine 30 eurot.
Nimetatud rajatiste lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamine 30 eurot.
Avalikkusele ligipääsetava eratee, õhutranspordirajatise, sadama- ja avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud rajatise, muu avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata rajatise, sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud rajatise, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, kanalisatsiooniehitise, tammi, paisu, kaldakindlustusrajatise, veehoidla, niisutus- ja kuivendusrajatise, tõsteseadme, põhivõrgu elektrirajatise ja prügimäerajatise ehitusloa taotluse läbivaatamine 250 eurot.
Nimetatud rajatiste lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamine 30 eurot.
Elamu ja seda teenindava rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamine 30 eurot.
Mitteelamu ja seda teenindava rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamine 60 eurot.
Raudteerajatise, auditikohustusliku surveseadme või gaasipaigaldise, jaotusvõrgu elektrirajatise, side- ja telekommunikatsiooniehitise, kanalisatsiooniehitise, pinnaveehaarde, puurkaevu ning spordi- või puhkerajatise kasutusloa taotluse läbivaatamine 30 eurot.
Avalikkusele ligipääsetava eratee, õhutranspordirajatise, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata rajatise, sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud rajatise, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, veehoidla, niisutus- ja kuivendusrajatise, tõsteseadme, põhivõrgu elektrirajatise ja prügimäerajatise kasutusloa taotluse läbivaatamine 60 eurot.
Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamine 25 eurot.
Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmine 500 eurot.
Ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamine 2 eurot iga lehekülje eest.
Riigilõiv tasuda:
Saaja: Jõgeva Vallavalitsus
Swedbank EE412200001120155067
SEB Pank EE861010102021814008
Selgitus: elamu (abihoone, vms) kinnistu nimi (tänav, nr), küla (linn) ehitusloa või kasutusloa eest
Andres Haagen
ehituse peaspetsialist
vastuvõtt eelneval kokkuleppel
Haridus: keskeriharidus põhi- või keskhariduse baasil
Eriala: tööstus- ja tsiviilehitus
vastuvõtt eelneval kokkuleppel
Kea Mäesepp
ehituse peaspetsialist
vastuvõtt eelneval kokkuleppel
Haridus: magistrikraad või vastav kvalifikatsioon
Eriala: ökonoomika ja ettevõtlus
vastuvõtt eelneval kokkuleppel
Viimati uuendatud 13.04.2026
