Mida teha inimese surma korral?
- Surmaga seotud asjaajamine algab surma fakti registreerimisest ja surmatõendi saamisest, mis on aluseks matustega seotud asjaajamiseks.
- Üldjuhul edastavad tervishoiuteenuse osutajad (kiirabi, haigla, perearst) surma fakti tuvastamisel andmed rahvastikuregistrisse automaatselt ja väljastavad selle kohta ka surmatõendi.
-
Maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses tuleb surm registreerida erijuhtudel (isikukoodita välisriigi kodaniku surm Eestis, surmajuhtum välisriigis jne).
-
Surnult sündinud lapse surma rahvastikuregistris ei registreerita ega väljastata ka surmatõendit. Surma tõendab ja matmist võimaldab arstlik surmateatis.
-
Surmatõendi esmakordne väljastamine on tasuta. Korduva või võõrkeelse surmatõendi saab taotleda kohalikust omavalitsusest tasudes selle eest riigilõiv.
Surma registreerimine
Üldjuhul edastavad tervishoiuteenuse osutajad surma fakti tuvastamisel andmed surma fakti kohta rahvastikuregistrisse automaatselt ja väljastavad isikule selle kohta ka surmatõendi.
Perekonnaseisuasutusse pöörduda pole vaja, sest surma registreerimise ning esmase surmatõendi väljastamise õigus ja kohustus on tervishoiuteenuse osutajatel (perearstid, haiglad, kiirabi jne).
Ainult erandjuhtudel ei edasta meditsiiniasutus surma kohta rahvastikuregistrisse automaatselt andmeid. Sellisel juhul ei väljasta arst ka surmatõendit ja lähedastel tuleb surma registreerimiseks seitsme päeva jooksul alates surmapäevast või surnud inimese leidmise päevast esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele avaldus. Avalduse võib täita ka perekonnaseisuasutuses kohapeal.
Surm registreeritakse kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse laekumist.
Surma registreerimiseks perekonnaseisuametis tuleb esitada: surmateatis, politseiasutuse teatis või kohtuotsus surma tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta ning avaldaja isikut tõendav dokument.
Surma saab registreerida abikaasa, sugulane, hõimlane, lahkunuga koos elanud isik, tervishoiuteenust osutava asutuse juht, politseinik või muu isik, kellel on andmeid inimese surma kohta.
Eesti kodaniku surm on vaja kõigepealt registreerida välisriigi vastavas ametiasutuses surmatõendi saamiseks.
Välisriigis väljastatud surmadokument peab olema kas eesti-, inglise- või vene keeles. Mõnes muus keeles väljastatud dokument peab olema vandetõlgi poolt tõlgitud, misjärel tuleb dokument lasta kinnitada apostilliga (v.a. juhul, kui see on juba CIEC vormil).
Surmadokument ning vajadusel selle tõlge tuleb esitada kohalikule omavalitsusele, kus surma puudutavad andmed kantakse rahvastikuregistrisse. Seda tuleb teha ka juhul, kui surnu maetakse välisriiki
Matused
Inimest ei tohi matta enne, kui surm on registreeritud, sest matmine toimub surmatõendi alusel. Vaid surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.
Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest, võib inimese viimsele teekonnale saatmine toimuda mitmel moel. Kas kirstu- või urnimatusena, usutavade kohaselt või ilmaliku matusetalituse läbiviimise teel.
Abistav info matuse korraldajale:
Matusetoetus
Matusetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse rahvastikuregistrisse Jõgeva valla elanikuna kantud inimese surma korral matuse korraldamise kulude katmiseks isikule, kes kannab matuse korraldamisega seotud kulud. Matusetoetuse suurus on 450 eurot.
Kalmistud
Kalmistu | Kalmistuvaht | Telefon |
---|---|---|
Torma kalmistu Tõreda kalmistu |
Merle Konks | 5385 2023 |
Laiuse kalmistu Mõisaküla kalmistu Saduküla kalmistu Siimusti kalmistu |
Margo Lõoke | 5393 2584 |
Kaarepere kalmistu |
Ülle Valgemäe | 5348 0623 |
Palamuse kalmistu |
Ilse Koolmeister | 5647 0413 |
Kalmistute register
Eesti kalmistuportaal koosneb kõikide kalmistumajanduse infosüsteemiga Haudi ühinenud kalmistute andmetest ja nende kodulehtedest. Portaalist leiate iga kalmistu kohta andmed ja e-teenused, mida konkreetne kalmistu on pidanud vajalikuks Teile avada. Igalt kalmistult saate otsida informatsiooni Teid huvitava kalmulise kohta. Paljudel kalmistutel on kalmistukaart, kus saate leida Teid huvitava hauaplatsi.
Registrist võib leida ka Jõgeva valla kalmistute pilte, kirjeldusi ja ajalugu. Teostada saab otsinguid, esitada hauaplatsi kasutusse andmise taotlust ja andmete muutmist.
Seotud viited
Viimati uuendatud 23.01.2024