Kokku paigutati 2022. aasta kevadel Jõgeva linna ja alevisse 186 pesakasti, neist 118 linna keskossa, 22 linna serva Pedja jõe äärde ning 46 Pedja jõesaarele. Pesakastide puhastamise käigus 2024. aasta kevadel parandati ja asendati 12 pesakasti ning alles jäi 175 pesitsemiseks kõlbulikku pesakasti. Rõõmustas see, et linnakodanikud olid ise mitu alla kukkunud või lõhutud pesakasti parandanud ja uuesti üles riputanud. Aitäh selle eest!
Praeguseks on nende pesakastide andmete põhjal valminud Tartu Jaan Poska gümnaasiumi kahe noore sulest kaks uurimistööd: Aleks Mattias Mäekivi uurimistöö “Jõgeva linna ja aleviku pesakastilindude pesitsemisnäitajad 2022. ja 2023. aasta andmete põhjal” ning Mia Kerese uurimistöö “Linnamaastiku pesakastid kui võimalik ökolõks pesitsevatele lindudele”. Nende tööde põhjal saab teha kokkuvõtte pesakastiprojekti edukusest Jõgeval.
Seda, kui palju linnud kasutavad linnamaastikule paigutatud pesakaste, mõjutavad suuresti looduslike pesapaikade olemasolu, pesitsemise häirimine ja kvaliteetse toidubaasi olemasolu pesakastide ümbruses. Neid aspekte noorte uurimistööd ka vaatlesid.
Kes pesitsevad Jõgeva pesakastides?
Kolme aasta vaatlustulemuste põhjal võib väita, et piirkondades, kuhu pesakastid paigutati, oli sobivaid pesapaiku varem pigem vähe ja linnud võtsid pesakastid hästi omaks. Esimesel kevadel hõivati 186 pesakastist 132 (71%), teisel kevadel asuti pesitsema allesjäänud 173 pesakastist 124-s, seega oli kasutuses 71% vaatluse all olevatest pesakastidest. Kolmandal kevadel kontrolliti regulaarselt 124 pesakastis toimuvat ning pesitsemist alustati neist 96-s (77%).
Pesakastide hõivatus. (PK – pesakast)
|
Aasta |
Pesakastide arv |
Alustatud pesitsemised (arv ja %) |
Edukad pesitsemised (arv/% kõigist PK ja alustatud pesitsemistest)** |
|
2022 |
186 |
132 (71%) |
63 (34%/48%) |
|
2023 |
175 |
124 (71%) |
57 (33%/46%) |
|
2024* |
175 /124 |
96 (77%) |
44 (35%/46%) |
Edukaks pesitsemiseks loeti olukord, kus pesapojad kasvasid nii suureks, et neid sai rõngastada. Rasvatihasel on see vanus näiteks 10 elupäeva. Eeldatavasti sellises vanuses pojad ka lennuvõimestuvad.
Seega oli kolme aasta peale kasutuses keskmiselt 73% kontrollitud pesakastidest, pesitsemine oli edukas keskmiselt 34% pesakastidest ning kokku kasvas neis pesakastides üles 991 pesapoega. Lisades siia juurde kontrollimata pesakastid, võib julgelt öelda, et kolme aasta jooksul on pesakastiprojekt andnud Jõgeva lindudele võimaluse kasvatada üles enam kui 1000 linnupoega.
Kolme aasta jooksul Jõgeval pesitsenud linnuliigid.
Kas linnas on parem poegi kasvatada kui loodusmaastikus?
Vaadati ka seda, kui palju erineb Jõgeva linna lindude pesitsemisedukus võrreldes Põlvamaa loodusmaastikul paiknevates pesakastides pesitsevate lindudega. Kuigi rasvatihaste pesakonnad olid Jõgeval natuke väiksemad (Jõgeval keskmiselt 7,86 ja Põlvamaal keskmiselt 10,40 poega pesas), siis must-kärbsenäppide erinevus Jõgeva ja Põlvamaa pesakondade vahel oli väga väike ja sinitihaste puhul erinevust ei ilmnenud. Seega oli vähemalt nendele kolmele liigile Jõgevale loodud pesapaigad sobilikud ja ümbritsev linnakeskkond võimaldas neil pojad edukalt üles kasvatada.
Kolme aasta peale oli pesakastide asustatus kõige suurem Piiri pargis ja Pedja jõe ääres, kus asustati vastavalt 84,3% ja 88,8% pesakastidest. Piiri pargi pesakastide populaarsus lindude hulgas võis tuleneda sellest, et sinna paigaldati peamiselt kuldnokkadele mõeldud pesakastid ning kuldnokad võivad üksteisele üpris lähestikku pesitseda, samas kui teised liigid eelistavad paari peale suuremat territooriumit. Pedja jõe äär, kuhu paigaldati vaid tihastele ja kärbsenäppidele mõeldud pesakastid, võis atraktiivne olla, sest see asub linnast kaugemal ning inimeste põhjustatud häirimist on vähem. Ülejäänud piirkondades – raudtee ääres, koolide ümbruses ja kettagolfipargis – oli asustatus üpris sarnane: 63–66%. Väiksem asustatus võis tuleneda inimeste, raudtee ääres ja koolide ümbruses ka vareste põhjustatud häirimisest.
Kuhu lendavad Jõgeva linnud?
Kolme aasta jooksul rõngastati 991 pesapoega ja 2023. aasta sügisel tuli teade esimesest Jõgeval rõngastatud sinitihase taasleiust. Tegemist oli Jõgeva kultuurikeskuse juures olevas pesakastis üles kasvanud linnuga, kes rõngastati 31. mail ning püüti ja taasvabastati 28. septembril Poolas Wielkopolskies. Tihane oli linnulennult läbinud umbes 900 km. Teisest taasleiust teatati 9. juunil 2024. aastal, kui Viljandimaal Sürgaveres püüti ja taasvabastati emane must-kärbsenäpp, kes oli rõngastatud Jõgeva kettagolfipargis 15. juunil 2023. aastal. See lind oli pärast Aafrikas talvitumist tagasi Eestisse jõudnud, mis must-kärbsenäppide puhul on nende suure suremuse tõttu üpris haruldane.
Kui leiad rõngastatud linnu!
Sageli juhtub, et linnud hukkuvad linnakeskkonnas erinevatel põhjustel. Kui leiad rõngastatud linnu, siis anna sellest teada e-postil [email protected] või aadressil Keskkonnaagentuur, Matsalu Rõngastuskeskus, Penijõe, 90305 Lääneranna vald, Pärnumaa või telefonil 472 4221, 5300 3289. Surnud lindu ei pea säilitama, vaid piisab, kui rõngal olev informatsioon on korrektselt üles kirjutatud.
Mia Keres (Tartu Jaan Poska gümnaasium, 12. kl)
Lauri Mällo (Tartu Jaan Poska gümnaasium, juhendaja)
