Volikogu otsustas, et väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse teenuskoha maksumusest rahastatavate hoolduskulude eest tasutakse Jõgeva valla eelarvest kuni 750 eurot ühe teenusesaaja kohta kuus.
Möödunud aasta 1. juulist jõustus sotsiaalhoolekande seaduse uus redaktsioon, mille kohaselt rahastatakse teenuskoha maksumust teenuse saaja elukoha järgse kohaliku omavalitsuse eelarvest ja teenuse saajalt võetavast tasust. Kohalik omavalitsus tasub hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituse ja supervisiooni kulud (edaspidi kokkuvõtvalt hoolduskulud). Hooldust vajava inimese kanda on omaosalus, mis katab majutus-, toitlustus- ja mõned muud kulud ning seda ulatuses, mis on inimesele jõukohane.
Sotsiaalhoolekande seadus lubab kohalikul omavalitsusel kehtestada hoolduskulude tasumise piirmäära. See peab aga olema piisavalt kõrge, et inimesele, kes seda vajab, oleks teenus kättesaadav.
Abivallavanem Asso Nettan märkis, et seaduse mõte oli võimaldada abivajajaile üldhooldusteenust nii, et lähedased ei peaks juurde maksma. „Seaduse mõtet tõlgendades ei tohiks piirmäära üldse kehtestada, ent kõik teised omavalitsused on seda teinud ja lõpuks ei jäänud ka meil muud üle,“ tõdes Asso Nettan ja lisas, et näpuga saab siin näidata muu hulgas riigi poole.
Riik võttis tänavuseks aastaks üldhooldusteenusele omapoolset toetust eraldades aluseks teenusel olijate arvu seisuga 1. oktoober 2023. Jõgeva vallast oli sel hetkel sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregistri STAR järgi üldhooldusteenusel 194 inimest. Selle aasta alguseks oli aga üldhooldust vajavate inimeste arv tõusnud 208-ni. Need „käärid“ on tekitanud märkimisväärse lisakoormuse valla eelarvele. Pinget lisab Asso Nettani sõnul see, et käesoleval aastal on paljud üldhooldusteenust osutavad ettevõtted hindu tõstnud. Kui eelmisel aastal oli hooldekodukoha keskmine hind 1300 eurot, siis nüüdseks on see tõusnud 1600–1650 euro kanti. „Nii et oleksime tahtnud küll olla „viimased mohikaanlased“, aga riigi käitumine ja meie majanduslik seis ei võimalda seda,“ nentis Asso Nettan.
Kohalikud omavalitsused peavad piirmäära kehtestades arvestama sellega, et sotsiaalhoolekande seaduse järgi peaks hooldekodu, kuhu inimene elama asub, olema inimese püsivast elukohast mõistlikul kaugusel. Inimesel peab olema võimalik suhelda oma lähedastega piisavalt sageli ning olla oma kogukonna liige ka siis, kui ta ei saa enam oma kodus elada. Asso Nettan märkis, et 750 eurot katab ära hoolduskomponendi maksumuse kõikides Jõgeva vallas tegutsevates hooldusteenust osutavates ettevõtetes. Kui valitakse mõni kaugem hooldusasutus, siis võib juhtuda, et kõrgemate hindade tõttu tuleb omastel teenusele juurde maksta.
Asso Nettani sõnul võib piirmäära kehtestamise aastane mõju valla eelarvele olla umbes 25–30 tuhat eurot. Kui arvestada seda, et määruse jõustumisest jääb aasta lõpuni viis kuud, annab piirmäär sel aastal veel üsna väikese võidu, aga, nagu öeldakse, on see abiks ikka. Teisalt võib öelda, et enamik omavalitsusi on kehtestanud 750 eurost madalama piirmäära. See tähendab, et nendes omavalitsustes peavad hooldatava omaksed juba väiksema summa korral juurde maksma hakkama.
Ka vallavanem Taavi Aas märkis, et hooldereformi eesmärk oli ilus ja õilis, aga vahendeid jäi, nagu ikka, väheks. Kuna meil on hooldusel inimesi rohkem, kui riik on meile arvestanud, siis praegu liigume kursil, kus aasta lõpuks tiksub täis 250 tuhat eurot miinust. Tegelikult peaks seal olema aga pluss 250 tuhat, selleks et saaksime koduteenust arendada. Tõepoolest: selle eelarverea, millest finantseeritakse üldhooldusteenuse hoolduskomponenti, raames peaks tegelikult toimuma ka koduteenuse arendamine. Ning vald tahaks sinna väga panustada just selleks, et väärikas vananemine saaks toimuda inimese jaoks kõige paremas ja turvalisemas keskkonnas. Koduteenus oleks ka odavam kui üldhooldusteenus. Praegu pole meil aga koduteenuse arendamiseks vahendeid, sest kogu see eelarverida läheb üldhooldusteenuse eest maksmiseks.
Vallavanema andmetel on riigil plaanis neile omavalitsustele, kellel hoolduskulude katmine kõige suurema augu eelarvesse löönud, raha juurde anda, aga see ei tähenda, et piirmäärast võiks loobuda, sest tekkivast miinusest korvab lisaraha ehk viiendiku.
Asso Nettan lisas, et Jõgeva vald on sotsiaalvaldkonnas tegelikult tugevas seisus tänu sellele, et meil on täielikult valla omandis olev sotsiaalkeskus, kus saame nõukogu kaudu protsesse mõjutada. Kuna valla eesmärk sotsiaalkeskuse omamisel ei ole omanikutulu teenida ja dividende võtta, siis saab kõike teenitut kasutada teenuse arendamiseks ja võib-olla tulevikus ka laiendamiseks, kuna teenuse vajadus on suur.
