Külastuse ajendiks olid Jõgeva vallavolikogus pikka aega toimunud arutelud kohaliku kommunaalmajanduse ja haldusteenuste korraldamise üle ning soov hinnata erinevaid võimalikke mudeleid edasiseks arenguks. Põltsamaa Halduse esindajad Merlin Martinson ja Rain Randmaa ning endised Põltsamaa valla ning tänased Jõgeva valla juhid Karro Külanurm ja Kristi Klaos andsid ülevaate asutuse loomisest, arenguetappidest, kasvuraskustest ning erinevatest väljakutsetest ja edulugudest.
„Omavalitsuste haldusmudelid ei sünni üleöö – need kujunevad ajas, analüüsides ja õppides nii enda kui ka teiste kogemustest. Põltsamaa Halduse areng, mis sai alguse 2018. aasta sügisel asutuse loomisega, on olnud mitme-etapiline ning üks kõige olulisim edutegur on olnud koostöö erinevate osapoolte vahel,“ ütles Karro Külanurm.
Põltsamaa Halduse töökorraldus hõlmab väga mitmekesiseid ülesandeid alates valla ja hoonete heakorrast kuni ehituse, bussijuhtide, ühiselamu ja köökide töö korralduseni – asutuses töötab üle 70 inimese, 3 juhti, majandustöötajad ehk koristajad, toitlustus- ja remonditöölised, bussijuhid, ühiselamutöötajad jt. Varasemalt on Põltsamaa vald oma mudeli kujundamisel õppinud teiste omavalitsuste kogemustest, kuid tänaseks on Põltsamaa Halduse väga mitmekesine toimimisloogika olnud eeskujuks väga paljudele omavalitsustele üle Eesti.
„Meie jaoks on oluline mõista, millised lahendused aitavad tagada kvaliteetse teenuse ning samal ajal kulutõhusa ja läbipaistva juhtimise. Sellised kohtumised annavad praktilist sisendit edasiste otsuste tegemiseks,“ märkis volikogu liige Marek Saksing.
Jõgeva vallas on viimase kahe aasta jooksul volikogu otsustega delegeeritud osa haldusteenuseid halduslepingute alusel valla äriühingule ENVEKO OÜ. Kuna teenuste osutamisel on väga suur osa tööjõukuludel, ei ole seni valitud mudel olnud kõige kulutõhusam. Edasised sammud haldusteenuste korraldamisel on aktiivsete arutelude all ning Põltsamaal toimunud kogemusvahetus pakkus selleks väärtuslikku võrdlusmaterjali.
Kohtumise eesmärk oli avatud ja sisuline kogemusvahetus ning parema arusaama kujundamine, millised haldusmudelid on võimalikud valikud toetamaks omavalitsuste jätkusuutlikku toimimist ja teenuste kvaliteeti pikemas vaates.
