Abivallavanem Viktor Svjatõšev ütles, et kahe aasta plaan on rajada Sadukülla laste mänguväljak ning korrastada bussipeatused. Mänguväljak tuleb vana söökla juurde ning see saab olema valgustatud. Vallavanem Taavi Aas rääkis, et vallas on olnud suur kärpimiste aasta ning et tasapisi hakkab tunneli lõpust valgus paistma. Naljatamisi väljendas vallavanem lootust, et tegemist pole rongiga ning et kärpekääridega on asi ühel pool. Muutuste osas tõi ta välja OÜ Kuremaa Enveko taaskäivitamise, millega loodetakse valla eelarvesse kokkuhoidu tuua. Edaspidi hakkab Enveko tegelema haldusküsimustega ning hooned nagu Saduküla rahvamaja, kus on mitu tegutsejat, saavad oma küsimused lahendada ühe haldaja kaudu. Volikokku jõudis ka valla esimene lisaeelarve, millega tõsteti sotsiaalvaldkonna töötajate palku.
Kohalikke huvitas, millised plaanid on vallal Vabadussõja mälestussammast ümbritseva pargiga. Elanike sõnul on pargis puudel ürask sees ning tuleb teha valikraie. Kogukond on pargis talgute korras toimetanud, ent nüüd on tööd varasemast mahukamad. Viktor Svjatõšev kinnitas, et olukorrast ollakse teadlikud ning ütles, et kogukonnal tuleb koos valla maastikuarhitektiga ära märgistada maha võetavad puud. Eelnevalt on vaja plaanist teavitada Keskkonnaametit ning täpselt teha selgeks pargi piirid, sest osa sellest kuulub Härjanurme mõisale. Kogukonna ja valla koostöös püütakse olukorrale lahendus leida.
Saduküla piirkonnas on probleemiks mitmed lagunevad majad. Viktor Svjatõšev tõdes, et kui hoone on rääbakas, aga esimese korruse uksed-aknad kinni, siis pole vallal midagi enamat teha. Kui hoone on inimestele ohtlik, tuleb väärteomenetlejale teada anda. Nii mõnelgi hoonel on pooleli omandireformiga seotud toimingud. Need majad, mis on aga vallale juba üle tulnud, saab Kredexi toetusel lammutada, kui rahalisi vahendeid jätkub.
Kohalikud elanikud väljendasid ka rahulolematust suvise niitmise kvaliteedi osas. Sageli on suveks hein põlvini ja kiire käiguga üle käimine jätab koleda tulemuse. Jaanitule platsi ning jalgpalliväljakud niidavad kohalikud ise üle. Vallajuhid rõhutasid, et kui heakorraga on mure, siis tuleb kas otse tegijale, maastikuarhitektile või vallavalitsusse teada anda. Nii on võimalik vigu välja tuua ning nõuda lepingu tingimuste täitmist.
Saduküla elanikud uurisid sedagi, kas on lootust kergliiklusteed pikemaks saada, sest see on ülerahvastatud. Abivallavanem Asso Nettan nentis, et siis on tegemist pigem terviserajatisega. Kuna iga kilomeeter teed maksab 150–200 tuhat, oleks kasulikum, piltlikult öeldes, osta sealse piirkonna inimestele auto ja jõusaali pääse. Liiklusturvalisuse osas toodi aga välja Pööra küla. Seal on kitsas tee, palju lapsi ning põllutöömasinad ja kui need kõik kokku panna on pilt kohalike sõnul kohutav. Kohapeal pakuti lahendustena välja lamava politseiniku paigaldamist, kiirusepiirangut ning politseinike sagedasemaid patrullkäike. Vallavalitsuse esindajad lubasid suhelda Transpordiametiga, et liiklemist kõnealuses piirkonnas turvalisemaks muuta.
Kohtumisel tunti huvi, mis muutub prügimajanduses ja kas poe juures olevad konteinerid jäävad alles. Viktor Svjatõšev selgitas, et konteinerite paika jäämine sõltub suuresti kogukonnast. Kui konteineritesse pannakse ainult seda, mis seal käib, pole vaja konteinereid ära viia.
Küsimusi tekitas hõre bussigraafik, mis ei soodusta laste huvikoolis käimist. Asso Nettan soovitas ühendust võtta Jõgevamaa Ühistranspordikeskusega. Nemad saavad vastavalt inimeste liikumisvajadustele teha liinimuudatusi.
Kriisideks valmisoleku osas ärgitas Viktor Svjatõšev ennast ja Päästeameti esindajaid kogukondadesse külla kutsuma. Siis saab teema põhjalikult läbi rääkida.
