Prefekti sõnul peab politsei olema osa kogukonnast. Tema viieaastase ametiaja prioriteediks on tuua politseinikud inimestele lähemale, et nad mõistaksid paremini politsei rolli ja tegevust.
Sarnast lähenemist rakendatakse ka Soomes, kus politseid nähakse osana igapäevasest elust, mitte ainult korrakaitsjana. Politsei roll ei ole seal üksnes kuritegude uurimine, vaid ka ennetamine ja inimeste abistamine, mis aitab tugevdada usaldust ja sidet kogukonnaga.
Jõgeva vallas on rakendatud ennetustöös tänuväärseid lahendusi, mis töötavad hästi ning on andnud ka tulemusi. Näiteks toimivad hästi SPIN-projekt noortele, mobiilne noorsootöö ning tasuta huviringid valla koolides. Vanematel on võimalus osaleda Gordoni perekoolis või vanemlusprogrammis „Imelised aastad“. Vaheri sõnul on noorte jaoks oluline, et neil oleks huvitegevust ning oma mentor. Jõgeva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Aime Meltsas tõi esile hea koostöö politsei ja nende peretöötaja vahel. Koostöö toimib sujuvalt ning seda tuleks samas vaimus jätkata.
Abipolitseinikud on kogukonnas oluline lüli, aidates hoida sidet inimeste ja politsei vahel. Aktiivseid tegijaid tuleb hoida aktiivsetena. Praegu on muutmisel abipolitseiniku seadus, et inimestel oleks lihtsam ja paindlikum võimalus turvalisusesse panustada.
Oluline teema on ka lähisuhtevägivald, millest annavad inimesed viimasel ajal harvemini teada. See ei tähenda, et probleemi oleks vähem – pigem jääb osa juhtumeid varjatuks ja abi otsitakse muude kanalite kaudu. Oma rolli mängivad nii hirm, häbitunne kui ka see, et abi otsimise ja juhtumite lahendamise protsess võib tunduda keeruline. Seetõttu on oluline, et abi oleks võimalikult lihtne kätte saada. Praegu kaasatakse ühe juhtumi lahendamisse sageli mitu osapoolt, mis võib inimesele olla koormav. Selgem ja sujuvam lahendus oleks see, kui vastutus oleks ühel menetlejal, kes tegeleb juhtumiga algusest lõpuni.
