Oma kõnes rõhutas piiskop, et jõulude sügavam mõte on kokku tulla – perekonnana, rahvana ja Jumala rahvana –, ning kutsus eriliselt märkama ja toetama neid, kes on jäänud üksi. Piiskop Tiituse sõnul toovad jõulupühad meid kokku ja üksteisele lähemale, sest perekondlike ja rahvuslike pühade mõte on veeta ühiselt aega, jutustada olulisi lugusid, jagada rõõme ja muresid ning tugevdada ühtekuuluvustunnet. Jõulurahu ei ole aga tema sõnul üksnes inimese sisemine meelerahu, vaid rahu inimeste vahel – andeks palumine, andeks andmine ja leppimine. Jõulurahu sõnumina kutsus piiskop märkama jõuluajal eriti neid, kes on jäänud üksi. „Mingem igaüks vaatama kasvõi ühte inimest, kes veedab need jõulud haiglas, hooldekodus, üksi oma kodus, kes on aheldatud oma toa või voodi külge või südame kurbusesse. Viigem neile sõnum, et igaüks meist on väärtuslik Jumala ja kaasinimeste jaoks, keegi pole üksi jäetud ning et iga inimese elul, aga ka tema kannatusel ja valul on mõte ja tähendus.“ sõnas Tiitus.
Piiskop meenutas, et jõulude kristlik tuum on Jumala tulemine inimesele lähedale: Jumal on jõululapses ületanud vahemaa igavese ja ajaliku, nähtamatu ja nähtava, jumaliku ja inimliku vahel ning tulnud meie olemistasandile. „See tähendab, et ka inimesed ise kuuluvad kokku, on sama päritolu ja Jumala lapsed – selles peitub inimeste väärtus, väärikus, ühtsus ja osadus,“ lausus Marko Tiitus. Piiskop soovis, et jõulud tooks meid kokku ka rahvana. Olgu see aeg, mil erimeelsused ja nääklemised ületatakse ning tajutakse, hoitakse ja ka sõnastatakse seda, mis meid rahvana seob ja liidab,“ ütles Tiitus ning kutsus Eestit mitte jääma üksi rahvusvahelisel ka tasandil.
Riigikogu esimees rõhutas oma kõnes, et jõulurahu ei ole lihtsalt traditsioon, vaid see on kutse jääda inimeseks ja hoida rahu oma igapäevastes valikutes. „Rahu ei sünni ainult lepingutest ja piirijoontest. Rahu algab viisist, kuidas me teineteist näeme ja kuulame. Viisist, mil me talume erinevust ja hoiame väärikust ka siis, kui oleme väsinud või ärevad,“ sõnas Hussar. Spiiker tuletas meelde, et jõulurahu ei pea kestma vaid pühade ajal, vaid võiks saada harjumuseks. „Keegi ei ole seadnud jõulurahu kestuseks kindlat tähtaega. Vastupidi – rahu võiks olla harjumus. Ja harjumused, nagu me teame, kujundavad rahvaid. Me saame valida hoolimise ükskõiksuse asemel, rahu raevu asemel ja teo tühja sõna asemel.“
Tiitus ja Hussar süütasid jõulurahu tule, mida soovijad said oma laterna või küünlaga koju viia. Jõulurahu kuulutati Jõgeval välja 20. korda.
