Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) eestvõttel korraldatud häkatoni vormis loometalgutele eelnes ideekorje. Jõgeva vallast esitati selle käigus kaks teemat: „Linnakogukonnad aktiivseks – asumiseltsid Jõgevamaa linnadesse“ ning „Kogukondade ja kohaliku omavalitsuse partnerluse edendamine aktiivsete kogukonnaliikmete abil“. Kummagi üle arutleti talgute vastavas meeskonnas. Üldse toimis viis meeskonda ning käsitletavateks teemadeks olid veel „Digiside põlvkondade vahel – muna õpetab kana“, „Avijõe puhkeala korrastamine“ ning „Mitte ainult arukas, vaid ka ilus Kääpa küla“.
JAEK-i kodanikuühenduste konsultant Kersti Kurvits märkis, et kuna teemad olid võetud otse elust, olid meeskonnad vägagi motiveeritud, soovisid päevast viimast võtta ja jõudsid õhtuks ka tulemuseni ehk konkreetse tegevuskavani, mille toel probleemi lahendada. „Loometalgutel käiski hommikust õhtuni pingeline mõttetöö, see polnud niisama lihtne kuulamine,“ ütles Kersti Kurvits. Tema sõnul oli tore see, et inimesed, kes teemad ideekorjele esitasid, olid ka ise kohal ja lõid aruteludes aktiivselt kaasa.
Jõgeva vallavalitsusest osalesid talgutel kultuurinõunik Heli Malm, majandus- ja arendusosakonna juhataja Triin Pärsim ning arenduse peaspetsialist Erki Teder. Heli Malm juhtis kogukondade ja kohaliku omavalituse partnerluse edendamise teemarühma, Triin Pärsim asumiseltside teemarühma. Asumiseltside meeskonnas lõid Triinu kõrval kaasa Erki Teder ning aktiivsed seeniorid: Arukate Akadeemia eestvedaja Mai Treial, Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anne Veiram ning kauaaegne pedagoog, kohaliku kultuuri- ja haridusloo talletaja Maimu Valdmann.
Talgupäev oli jagatud pooleteise tunnisteks plokkideks. Iga ploki eel andis talgujuht Mai Timmi rühmadele ette töölehe ülesandega, mida tuli teemaga seoses täitma asuda. Iga teemaploki järel tulid meeskonnad kokku ja andsid ülevaate sellest, kui kaugele nad teema arendamisel jõudnud on ja mis suunas edasi liikuda kavatsevad. Kersti Kurvitsa hinnangul võimaldas selline vahekokkuvõtete tegemine talgulistel kogu aeg ka teiste meeskondade tööga kursis olla ja üksteisele häid näpunäiteid jagada. Päeva lõpus oli põhjalikum ideede esitlus ja kokkuvõtete tegemine. Arutelusid aitasid suunata mentorid Taavi Karu, Erkki Peetsalu ja Heleriin Jõesalu. Viimane joonistas igale meeskonnale ka nende tööd lühidalt ja vaimukalt kokku võtva pildi.
Päeva lõpus jagati ka auhinnaraha, mis aitab käsitletud teemadega edasi minna. 2000 eurose peaauhinna sai noortemeeskond, kes tahab hoolitseda selle eest, et meie kogukondade inimestel, ka eakatel, oleks digimaailmas hätta jäädes kelleltki abi küsida. Neil on plaanis luua ka veebileht, kust leiab õppevideod selle kohta, kuidas nutikassas maksta, mobiiliga parkida, kohviautomaati kasutada, kino kassaautomaadis pileti ja söögi-joogi eest tasuda jne.
Teise koha ja 500 eurot said asumiseltside ja Kääpa meeskond, eripreemia Avijõe puhkeala ning KOV-ide ja kogukondade koostöö meeskond. Viimase puhul on eripreemiaks õppereis, mille programmi saavad nad ise valida.
Nagu öeldud, olid mõttetalgutel käsitletud probleemid pärit otse elust. Kui maapiirkondades tegutseb meil mitmeid külaseltse, siis Jõgeval ja Põltsamaal sarnased ühendused puuduvad. Kui omavalitsusel on mingis küsimuses linnaelanike arvamust vaja, siis pole kellegi poole pöörduda. Siin võiksidki appi tulla asumiseltsid. Nende teemalisse meeskonda olid mõttetalgutel kaasatud Rakvere linnaelanike seltsi esindajad, kes andsid oma kogemustest lähtuvaid soovitusi.
„Asumiseltsid saaksid nii mõneski valdkonnas ise midagi paremaks teha või olla n-ö hääletoruks, mis probleemi omavalitsuseni viib. Asjaliku asumiseltsi puhul võiksime kindlad olla, et kui neilt mingi info tuleb, siis on see piirkonna inimestega laiemalt läbi räägitud,“ ütles Triin Pärsim. Tema sõnul võiks alustada linna koostoimepiirkondade määratlemisest. Eri inimestel võib neist olla üsna erinev arusaam. Asumiseltside töörühmas kaasa löönud on valmis mais tähistatavale Jõgeva linna sünnipäevale telgiga välja nn mobiilset kodanikutööd tegema minema. Muu hulgas võikski anda inimestele võimaluse joonistada kaardile tema kodu-asumi toimeala piirid – sellistena, nagu tema neid tajub.
KOV-ide ja kogukondade koostöö meeskonnas kogeti esialgu väikest vastasseisu. Kogukondade esindajatele tundus, et omavalitsus ei taha nendega koostööd teha, vaid ainult ülalt käske jagada. KOV-ide esindajad aga leidsid, et kogukonnad tahavad koostöö tegemise asemel ainult kritiseerida. „Arutluse käigus jõuti selleni, et mõlemad pooled peaksid muutma oma arusaama ja asuma teadlikult koostööd harjutama. Mida rohkem koos käiakse, seda suurem usaldus tekib,“ ütles Heli Malm.
Triin Pärsim tõdes, et kui senini on räägitud kogukondade sädeinimestest, siis talgutel räägiti ka sädeametnikest. Kui ühed ja teised koostööd tegema hakkavad, võib elu kiiremini edenema hakata.
Loometalgutel osales ametnikke, ettevõtjaid, MTÜ-de esindajaid jt. Ühtekokku lõi meeskondades kaasa ligemale 50 inimest. „Erineva taustaga inimeste koosmõtlemine ja värske pilguga kõrvaltvaatajate kaasamine annab alati hea tulemuse,“ ütles Kersti Kurvits ja lisas, et korraldajad soovisid seekord pakkuda natuke teistmoodi üritust kui koolitus või ümarlaud.
Heli Malm, Triin Pärsim ja Erki Teder kinnitasid, et nad ei kahetse, et laupäevase vaba päeva mõttetalgutel „ära raiskasid“. Sündmusel oli hea formaat, mis võimaldas kogu aeg fookust hoida, abiks olid asjatundlikud mentorid, korraldus oli hästi läbi mõeldud ja heal tasemel.
Loometalguid toetas Leaderi meede ja koostööpartneriks oli Esku külaselts. Juba on kavandatud ka järgmised sammud. 10. mail saab JAEK-i ruumides kokku KOV-ide ja kogukondade partnerluse meeskond, et arutada õppereisile minekut. 16. mail koguneb samasse aga asumiseltside meeskond ning kõne all on see, milliseid tegevusi pakkuda linna sünnipäeva ajal telgis ja kuidas asumiseltsidega edasi minna.
