Pille-Riin ja Kert rääkisid, et praktika andis palju võimalusi proovida päris uusi asju, samas leida väljundit teoorias õpitule. Nad said käia kaardistamas valla jäätmekonteinerite asukohti, hinnata ohtlikke puid ja olla abiks raielubade väljastamisel, valmistada vallavalitusele ette kaevandamislubade andmise eelnõusid, tutvuda keskkonda ja kohalikku omavalitust puudutavate seadustega ning osaleda erinevatel majanduse ja arenduse valdkonna koosolekutel.
Eriti meeldis praktikantidele kogukonnas toetatud eluaseme ehituse teemaline koosolek, kus nad said öelda sõna sekka haljastusplaani osas. Uue ja huvitava teemana tõi Kert välja seaduste poole: neid, millega üks ametnik kursis peab olema on tema hinnangul päris palju ja need on küllalt spetsiifilised. Pille-Riini sõnul on talle üheks meeldivamaks väljundiks kaardid ning Mapinfo programmis toimetamine. Ta on ülikoolis geoinfosüsteemide teema läbinud ning nüüd oli hea võimalus teadmised päriselt käiku panna. Kert tõi positiivse üllatusena välja, et ametnik ei istu ainult kontoris arvuti taga, vaid päris palju saab vallas ringi käia. Nõost pärit Pille-Riin sai tänu sellele terve meie vallaga lähemalt tuttavaks.
Pille-Riin ja Kert hindavad praktika kogemust kõrgelt ning kinnitavad, et see tuleb edaspidi tööellu suundumisel kasuks. Eriti kui arvestada, et praegu on noortel kohe pärast õpinguid kogemusteta tööle saada keeruline. Mõlemad noored loodavad kevadel lõpetada kalandus- ja rakendusökoloogia bakalaureuseõppe. Kuigi eriala viitaks justkui kaladele, annab ökoloogia pool põhjaliku ülevaate loodusest. Nii pole ka imestada, et oma lõputöö jaoks seiras Pille-Riin Jõgevamaa naksurlasi ning Kert uuris, kuidas toimivad feromoonpüünised erinevate õunakoide ning mähkurite vastu.
Pille-Riin ja Kert soovitavad tulla praktikale kohalikku omavalitsusse, sest teooriat võid küll teada, ent omavalituse spetsialistina saad kõik sammud läbi teha ning mõistad, kuidas protsessid toimivad.
