Üle Eesti avab külastajatele ukse üle kolmesaja talu ja muu ettevõtte. Enamikku neist saab uudistama minna nii laupäeval kui ka pühapäeval, aga on ka neid, kel uksed lahti vaid laupäeval.
Jõgeva vallas saab tänapäeva maaeluga tutvuda kaheksas talus. Raadiveres tegutsevas OleMari talus peetakse näiteks Tüüringi tõugu kitsi ning väärindatakse neilt saadud piim tervislikeks toodeteks. Samas talus kasvatatakse ka ravim- ja maitsetaimi. Mida kõike kitsepiimast ja ravimtaimedest saab, seda OleMari talus näidataksegi.
Kitsi saab näha ka Kassinurmes Teevi Kitse mobiilses miniloomaaias, ent seal on ka küülikuid, kanu ja akvaariumikalu ning mobiilne on see selles mõttes, et perenaine on valmis oma lemmikutega kohale sõitma, kui on vaja mõnel peol või üritusel lastele loomadega suhtlemise rõõmu pakkuda.
Sadukülas Moona talus (Tädirutt Nokitseb) elab peale pererahva mitusada kana ehk prowwat, nagu perenaine neid naljatades kutsub. Talus saabki aimu kanakasvatusest ja munade tootmisest.
Aiandushuvilistel tasub kindlasti uudistama minna Luua metsanduskooli liigirikast puukool-arboreetumit, kunstihuvilistel aga Vaidaveres asuvat Vahe kultuuritalu. Külalisi võtab vastu ka üks majutusasutus – Kuberi puhkemaja Kõola külas.
Vilina külas on avatud talude päeval kaasa lööjaid suisa kaks: Metsapiiga talu ja Vaigla veinitalu. Metsapiiga talu peaksid kindlasti vaatama minema need, kellele meeldivad hobused, sest see on ratsatalu. Laupäeval ja pühapäeval saab seal proovida hobu- ja ponijalutust ning hobuvankril sõitu, lustida kepphobuste rajal, jälgida hobu- ja voltižeerimisšõud (voltižeerimine on hobusel võimlemine) ning WAF laulukooli lauljate esinemist.
Vaigla veinitalus saab uudistada teadaolevalt maailma põhjapoolseimat avamaa viinamarjaistandust. „Paljud on küsinud, kuidas Jõgeva külmalinna staatus ja viinamarjakasvatus omavahel kokku sobivad, aga sellele on vastus lihtne: Jõgeva rekordkülmad on mõõdetud Pedja jõe orus, Laiuse voorel on aga märksa leebem ilmastik,“ ütles Vaigla talu perenaine Tea Lajal ja lisas, et kui algul istutasid nad maha paarisadat eri sorti viinamarju, siis nüüdseks hakkab selguma, millised sordid meie oludes paremini vastu peavad ning suuremat ja kvaliteetsemat saaki annavad.
Vanaemalt päritud maatükile viinamarjaistanduse rajamine oli Tea Lajali jaoks loogiline samm, sest muuks poleks see maa tema arvates sobinud. Pealegi on Tea ja tema abikaasa Jaanus mitukümmend aastat veinikoolitajatena tegutsenud ning seetõttu on nad veiniteemas tugevasti „sees“. Nüüd valmivadki neil oma veinid enda kasvatatud viinamarjadest. „Veinikultuur on üks kultuuri oluline osa ja meie missioon on seda kultuuri levitada. See ongi üks põhjus, miks me soovime avatud talude päeval külastajaid võõrustada. Tahame kaugemalt tulijaile näidata ka siinset unikaalset vooremaastikku. Voori leidub ka mujal, aga sellist justkui kokku kortsutatud maapinda mujalt ei leia.
Vaigla pererahvas pakubki võimalust viinamarjaistanduses piknikku pidada ja sealt avanevat vaadet nautida. Piknikukorvi võib ise kaasa võtta, aga võileivad saab ka kohapealt soetada.
Avatud talude päev on Tea Lajali arvates väga oluline sündmus. „Möödunud aastal, kui esimest korda avatud talude päeval kaasa lõime, saime aru, et on inimesi, kes käivad talutuuril igal aastal, keskendudes iga kord mingile piirkonnale. Need on positiivsed ja avatud inimesed, kes elavad maaettevõtjate tegemistele siiralt kaasa, sest on väga huvitatud, et maaelu Eestis säiliks,“ ütles Tea Lajal. Selle aasta viinamarjasaaki tema sõnul veel degusteerida ei saa, küll aga saab laupäeval ja pühapäeval kindlatel kellaaegadel degusteerida varasemate aastate saagist tehtud veine. Pere pisematele seatakse sisse lasteala, kus saab kiikuda ja joonistada.
Lastealad on sisse seatud ka paljudes teistes avatud taludes. Enamikus on ka võimalus kodukohvikus keha kinnitada ja/või talukaupa kaasa osta, osaleda talu tutvustaval ringkäigul, kaasa lüüa töötoas jne. Oma talutuuri ette valmistades tasubki tähelepanu pöörata kellaaegadele, et mitte põnevatest tegevustest ilma jääda.
Avatud talude päevi korraldavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Maaelu Teadmuskeskus. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul aitavad avatud talude päevad paremini mõista Eesti toidutootmise tähtsust. „Avatud talude päevadel näeb, kui mitmekesine on Eesti põllumajandus ning kui palju teadmisi, oskusi ja pühendumist on vaja selleks, et meie toidulaud oleks kaetud,“ ütles minister.
Osalevate talude nimekiri, programmid ja lisainfo on leitavad veebilehelt avatudtalud.ee
