Avalik teavitamine ja rahvakoosolek
Vald teavitas avalikkust kavandatavast asukohast 4. septembril avaldatud uudises, kui arendaja oli esitanud hoonestusõiguse seadmise taotluse.
Kuna kinnistul paikneb juba jäätmejaam, naaberkinnistul asub reoveepuhasti ning samale alale kavandatakse ringmajanduskeskust, ei olnud vallal põhjust eeldada, et kavandatav tegevus tekitab laiemat vastuseisu. Seetõttu ei korraldatud enne eelnõu ettevalmistamist eraldi rahvakoosolekut. Hoonestusõiguse seadmine ei ole veel ehitus- ega tegevusluba, kuid annab võimaluse jätkata projekteerimise ja vajalike lubade taotlemisega.
11. septembril otsustas vallavalitsus saata hoonestusõiguse seadmise eelnõu vallavolikogule. 14. septembril laekus vallavalitsusele 23 inimese allkirjaga pöördumine, milles oldi kavandatava asukoha vastu. Seejärel kutsus vallavalitsus 16. septembriks kokku rahvakoosoleku.
Koosolekul osales 27 inimest, nende seas vallavalitsuse ja vallavolikogu esindajad, arendaja ning vallaelanikud. Peamised küsimused puudutasid alternatiivseid asukohti, võimalikke lõhna- ja keskkonnahäiringuid, tegevuste koosmõju, detailplaneeringu muutmise vajadust, valla maa pikaajalist kasutamist ning hoonestusõiguse ja maa hinda.
Miks Toominga tn 32?
Arendaja on sobivat asukohta otsinud pikemat aega nii müügis olevate kinnistute seast kui ka koostöös vallaga. Kaalutud on muu hulgas endisi looma- ja sealautu, kuid üksnes piisavalt suurest maa-alast või olemasolevast hoonest ei piisa. Tegevuskoht peab olema ligipääsetav, sobima lemmikloomaga hüvastijätmiseks ning võimaldama mõistlike kuludega rajada elektri-, vee- ja kanalisatsiooniühendused.
Elektriliitumise maksumus sõltub otseselt elektrivõrgu ja alajaama kaugusest. Arendaja hinnangul peaks tegevuskoht mõistlikuma liitumiskulu tagamiseks paiknema alajaamast kuni ligikaudu 400 meetri kaugusel. Seetõttu võib täiesti kõrvaline ja taristuta asukoht muuta ettevõtmise majanduslikult teostamatuks.
Pakaste külas asuvale Kerbi kinnistule väljastati projekteerimistingimused, kuid arendaja loobus sellest asukohast. Kerbi puhul kavandati uut tegevust elamumaa piirkonda. Toominga tn 32 on seevastu tootmismaa, kus kehtiv detailplaneering võimaldab rajada laohooneid, jäätmehoidla ning neid teenindavaid rajatisi.
Toominga tn 32 kinnistul on olemas juurdepääs ja võimalused vajalike tehnovõrkude rajamiseks. Kinnistul tegutseb jäätmejaam, sinna kavandatakse ringmajanduskeskust ning naaberkinnistul asub reoveepuhasti koos kompostimisväljakuga. Kaasaegses linnaplaneerimises on põhjendatud koondada sarnase iseloomuga tegevused olemasoleva tootmis- ja tehnilise taristu piirkonda.
Väikeloomade kremeerimine on inimestele vajalik teenus, mitte suuremahuline tööstuslik tootmine. Teenuse paiknemine valla suurimas asulas parandab selle kättesaadavust ning vähendab loomade vedamise vajadust kaugematesse krematooriumidesse.
Kinnistu kasutus ja kavandatavad ehitised
Toominga tn 32 kinnistu pindala on 32 286 m². Detailplaneeringu positsioonide 5, 6 ja 9 kogupindala on 13 950 m² ning sinna võib rajada kuni kaheksa hoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 6750 m².
Ringmajanduskeskuse tarbeks kavandatakse ligikaudu 1000 m² suurust hoonet ja tulevikus ligikaudu 1000 m² suurust katusealust. Lisaks peab alale mahtuma maaküttelahendus ning säilima piisavalt ruumi keskuse edasiseks laiendamiseks.
Väikeloomakrematooriumi rajamiseks kavandab vald seada arendaja kasuks hoonestusõiguse koos tingimusliku hilisema maa omandamise võimalusega. Hoonestusõiguse ruumiliselt piiritletud teostamise ala oleks 6000 m².
Arendajal on kavas rajada alale:
- kuni 100 m² suurune ärasaatmis- ja teenindushoone;
- kuni 250 m² ulatuses lao-, ahju-, külmkambri- ja muud tehnilised ruumid või hooneosad;
- kuni 20 m² suurune kolumbaarium lemmikloomade tuhaurnide hoidmiseks.
Loomade matmist kinnistule ei kavandata.
Kogu 6000 m² suurust ala ei hoonestata. Suurem osa sellest on vajalik haljastuse, juurdepääsude, ohutus- ja teenindusalade ning tehnorajatiste jaoks. Arendaja soovib kujundada territooriumi eraldiseisva ja haljastatud tervikuna, kus kliendi- ja ärasaatmisala oleks tehnilisest osast eraldatud. Alale tuleb paigutada ka nõuetele vastav LPG-mahuti ning tagada gaasitranspordile ohutu juurdepääs ja manööverdamisruum.
Hoonete, tehnorajatiste, juurdepääsude ja haljastuse täpne paiknemine määratakse projekteerimisel. Hoonestusõiguse tingimustes ja asendiplaanil tuleb tagada, et krematoorium ei takistaks ringmajanduskeskuse rajamist ega selle tulevast laiendamist.
Kuidas kavandatav tehnoloogia töötab?
Kavandatav krematoorium ei ole lahtine põletuskoht, vaid kinnine ja juhitav süsteem, milles kasutatakse kahekambrilisi ahje. Esimeses kambris toimub tuhastamine ning tekkivad põlemisgaasid suunatakse järelpõletuskambrisse, kus need põletatakse kõrgemal temperatuuril lõpuni. Tehnoloogia eesmärk on tagada võimalikult täielik põlemine ning viia suitsu-, lõhna- ja muud võimalikud häiringud miinimumini.
Kütusena kavandatakse kasutada LPG-d. Krematooriumi käivitamisel on plaanis kaks kuni 50 kilogrammi mahutavat ahju ja üks kuni 200 kilogrammi mahutav ahi. Ahjusid ei käivitata samal ajal ning põletid töötavad vastavalt koormusele reguleeritava võimsusega.
Projekteerimisel soovitakse ette näha valmidus võimaliku neljanda ahju paigaldamiseks, et vähendada teenuse katkemise riski seadmete hoolduse või rikke korral. Neljanda ahju võimalik paigaldamine ja kasutuselevõtt toimuks vajaduse tekkimisel ning vastavalt sel ajal kehtivatele nõuetele.
Tavapäraseks töömahuks kavandatakse 100–300 kilogrammi päevas ja suurema koormusega tööpäeva ülempiiriks kuni 500 kilogrammi. Tuhastamine toimuks tööpäeviti päevasel ajal. Tööprotsessis vett ei kasutata ja tehnoloogilist reovett ei teki.
Keskkonnaameti hinnang ja täiendav eelhinnang
Keskkonnaamet on oma 21.09.2026 selgituses kirjutanud järgmist: „Teadaolevalt tegutseb Eestis 3 väikelooma krematooriumi. Ükski neist ei oma keskkonnaluba, kuna põletusseadmete võimsus ja kasutusaeg ei ületa loa künnist. Loa künnis selgitatakse lähtudes põletusseadme võimsusest ja saasteainete heitkogusest. Kui saasteainete künnist ei ületata, siis ei vaja krematoorium keskkonnaluba ega registreeringut olenemata seadme võimsusest.
Keskkonnamõju hindamist (KMH) neile läbi viidud ei ole, samuti pole KMH-d teadaolevalt läbi viidud ka inimeste krematooriumite rajamisel mille võimsus on suurem. Keskkonnamõju hindamist tuleb kaaluda (viia läbi eelhindamine), kui toimub ööpäevas üle 10 tonni loomakorjuste ja loomsete jäätmete kahjutustamine või töötlemine. Kuna määrus on avatud nimekiri, kus eelhindamise võib läbi viia ka muu tegevuse korral, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis Vallavalitsus võib eelhindamise teha ka kriteeriumitest väiksema tegevuse korral, kui ta näeb selleks vajadust.
Täiemahulise keskkonnamõju hindamise vajadus on Keskkonnaameti hinnangul väga küsitav, kuna tegevus ei vaja isegi keskkonnaluba eeldatavalt. Gaasi kasutamisel kütmiseks on välisõhu heited minimaalsed ja ka krematooriumi korral ei ole need võrreldavad muud kütust põletava tavalise katlamajaga“.
Vaatamata sellele näeb vallavalitsus elanike tõstatatud küsimuste, võimalike riskide ja hirmude maandamiseks ette keskkonnamõju eelhinnangu koostamise kohustuse. Eelhinnang peab andma sõltumatu ja põhjendatud vastuse kavandatava tehnoloogia, heite, korstna lahenduse ning tegevuse võimalike mõjude kohta. Selle tulemustest lähtudes tuleb vajaduse korral rakendada vajalikke meetmeid.
Seadmete ja kogu lahenduse vastavust keskkonna-, ehitus- ja ohutusnõuetele kontrollitakse edasistes ehitus- ja loamenetlustes. Tegevuse nõuetekohasuse üle teeb oma pädevuse piires järelevalvet ka Põllumajandus- ja Toiduamet.
Edasine menetlus
Hoonestusõiguse seadmise eelnõud arutab Jõgeva Vallavolikogu 24. septembri istungil. Volikogu võimalik positiivne otsus ei anna arendajale õigust kohe ehitama või teenust osutama hakata.
Enne hoonestusõiguse lepingu sõlmimist tuleb koostada keskkonnamõju eelhinnang ning vajaduse korral rakendada selles ette nähtud meetmeid. Seejärel saab arendaja jätkata projekteerimise ning ehitus-, keskkonna-, tuleohutus- ja veterinaarvaldkonnas nõutavate lubade, registreeringute ja kooskõlastuste taotlemisega.
Senised arutelud on näidanud, et osa vastuseisust tuleneb tegevuse nimetusega seotud hirmudest ja põhimõttest „mitte minu tagaaeda“. Seejuures võib tähelepanuta jääda, et tegemist ei ole suure tööstusliku põletustehasega, vaid väikese töömahuga teenusettevõttega, mille põletusprotsess toimub kinnises ja kontrollitud süsteemis. Vallavalitsuse ülesanne on võtta inimeste muresid tõsiselt, kuid hinnata kavandatavat tegevust eelkõige selle tegeliku mahu, kasutatava tehnoloogia, asukoha planeeringulise sobivuse ja võimaliku keskkonnamõju põhjal.
Rahvakoosolekul küsiti
Kas väikeloomakrematooriumi rajamiseks tuleb detailplaneeringut muuta või uuendada?
Vallavalitsuse praeguse hinnangu kohaselt ei ole detailplaneeringu muutmine vajalik. Detailplaneering määrab kinnistu ehitusõiguse – muu hulgas lubatud hoonete arvu, ehitisealuse pinna ja kasutusotstarbe. Positsioonidele 5, 6 ja 9 on lubatud rajada kuni kaheksa hoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 6750 m². Seda ehitusõigust on nii ringmajanduskeskuse kui ka väikeloomakrematooriumi kavandamiseks piisavalt ja märkimisväärse varuga.
Kehtiv detailplaneering näeb alale ette laohooned, jäätmehoidla ning neid teenindavad ehitised ja rajatised. Väikeloomakrematoorium sobitub oma funktsioonilt piirkonna tootmis- ja jäätmekäitlusotstarbega ning selle saab kavandada olemasoleva ehitusõiguse piires. Hoone täpne asukoht, suurus, juurdepääs ja tehnovõrgud määratakse projekteerimisel.
Kas krematooriumist hakkab levima suitsu või ebameeldivat lõhna?
Kavandatav põletamine toimub kinnises kahekambrilises ahjus. Esimeses kambris toimub tuhastamine ning tekkivad põlemisgaasid suunatakse järelpõletuskambrisse, kus need põletatakse kõrgel temperatuuril lõpuni. Nõuetekohaselt projekteeritud ja käitatud seadme eesmärk on vältida nähtava suitsu ning olulise lõhnahäiringu tekkimist. Seda, kas kavandatav konkreetne tehniline lahendus vastab kõigile nõuetele, hinnatakse keskkonnamõju eelhinnangu ja järgnevate loamenetluste käigus.
Kui kõrge tuleb krematooriumi korsten?
Korstna kõrgus on ca 6–7 m.
Milliseid loomi seal tuhastatakse?
Krematoorium on kavandatud väikeloomadele, eelkõige koertele, kassidele, lindudele ja teistele lemmikloomadele. Tegemist ei ole põllumajandusloomade käitlemise ega suure tööstusliku põletustehasega.
Kui suur on kavandatav töömaht?
Arendaja esitatud andmete järgi oleks tavapärane töömaht ligikaudu 100–300 kilogrammi päevas ning suurema koormusega tööpäeva ülempiir kuni 500 kilogrammi. Tuhastamine on kavandatud tööpäeviti ajavahemikus kell 8–17. Ahjusid ei käivitata üheaegselt.
Kas tegevuse käigus tekib tehnoloogilist reovett?
Krematooriumi põletusprotsess vett ei vaja ja tehnoloogilist reovett ei teki. Vett kasutatakse töötajate ja klientide olmevajadusteks ning kanalisatsiooni juhitakse üksnes tavapärane olmereovesi. Hinnanguline veetarve on kuni 15 kuupmeetrit kuus.
Mis saab tuhast?
Individuaaltuhastamise korral antakse tuhk loomaomanikule urnis tagasi. Ühistuhastamisel tekkiv või kliendile tagastamata tuhk antakse üle prügilale või vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Kinnistule kavandatav kolumbaarium on mõeldud urnide hoidmiseks – tegemist ei ole loomade matmisala ega kalmistuga.
Milliseid teisi asukohti kaaluti?
Arendaja on sobivat asukohta otsinud pikemat aega ning koos vallaga on kaardistatud erinevaid võimalusi. Pakutud kohtade seas on olnud peamiselt endised looma- ja sealaudad või elamupiirkonnad, elamumaad. Mitme asukoha puhul ei ole aga vajalik taristu mõistlike kuludega tagatav. Oluline on nii ligipääs kui ka elektri-, vee- ja kanalisatsiooniühenduste rajamise võimalus.
Miks ei võiks krematooriumi rajada täiesti kõrvalisse kohta?
Kõrvaline asukoht ei tähenda automaatselt sobivat asukohta. Krematoorium vajab toimivat juurdepääsu ja tehnilist taristut. Elektriliitumise mõistliku maksumuse tagamiseks peaks tegevuskoht asuma arendaja hinnangul alajaamast kuni ligikaudu 400 meetri kaugusel. Asukoht, kus kilomeetrite raadiuses ei ole teisi hooneid ega taristut, võib muuta ettevõtmise juba elektriühenduse rajamise tõttu teostamatuks.
Kas krematoorium takistab ringmajanduskeskuse rajamist?
Ei taksita. Hoonestusõigus kavandatakse ligikaudu 6000 ruutmeetri suurusele osale 32 286 ruutmeetri suurusest kinnistust. Ala täpsel määramisel ning edasisel projekteerimisel tuleb tagada, et lahendus ei piiraks jäätmejaama tegevust ega valla kavandatava ringmajanduskeskuse ja teiste vajalike rajatiste väljaehitamist.
Kas volikogu otsus tähendab, et krematooriumi võib kohe ehitama hakata?
Ei. Hoonestusõiguse seadmine annab arendajale õiguse kasutada kindlaksmääratud maa-ala ja jätkata projekti ettevalmistamist. Enne ehitamist ja tegevuse alustamist tuleb koostada projekt ning saada kõik nõutavad load, registreeringud ja kooskõlastused. Rahvakoosolekul tehtud ettepanekustest lähtuvalt on vallavalitsus lisanud eelnõusse ka keskkonnamõju eelhinnangu koostamise kohustuse.
Miks annab vald maa ühe ettevõtja kasutusse ja kas tegemist on ettevõtluse põhjendamatu toetamisega?
Maad ei anta arendajale tasuta. Kavandatav hoonestusõigus on tasuline ning arendaja kannab kõik maa-ala ettevalmistamise, mõõdistamise, projekteerimise, lubade, tehnovõrkude, juurdepääsude, ehitamise ja notariaalsete toimingutega seotud kulud. Maa jääb arenduse rajamise ja käivitamise ajal valla omandisse.
Hoonestusõiguse ja hilisema ostuhinna osas on lähtutud maamaksustamise hinnast, milleks on 2,02 eurot/m² ja hoonestusõiguse aasta tasu arvestamise aluseks on see jagatud 20 aastaga. Seega kavandatav hoonestusõiguse aastatasu on 606 eurot ja ostuhind 12 000 eurot. Maa hilisem omandamine on võimalik üksnes pärast kõigi kokkulepitud arenduskohustuste täitmist.
Valla eesmärk ei ole toetada ühte ettevõtjat andes talle nn eelisõiguse (otsustuskorras hoonestamine, hilisema väljaostuga), vaid võimaldada tootmismaale sobiva investeeringu tegemist ja tuua Jõgeva valda praegu puuduv teenus. Ettevõtmise majandusliku tasuvuse eest vastutab ja ettevõtlusriski kannab täielikult arendaja.
