2026. aasta eelarve kogumaht on 34 miljonit eurot, sellest moodustavad põhitegevuse tulud 27,5 miljonit eurot, investeerimistegevuse tulud 3,7 miljonit eurot ja investeerimislaen 2,8 miljonit eurot. Põhitegevuse tulem on 1,9 miljonit eurot ja netovõlakoormus 2026. aasta lõpuks 61,2% (võlakohustused 17,6 miljonit).
Põhitegevuse tulude suuruseks on kavandatud 27,5 miljonit eurot. Sellest moodustavad maksutulud 59,3%, saadavad toetused 31,0%, tulud kaupade ja teenuste müügist 9,4% ning muud tulud 0,4%.
Põhitegevuse kulud on planeeritud 25,6 miljonit eurot, nendest tööjõukulud 58,5% (15 miljonit eurot), majandamiskulud 26,9% (6,9 miljonit eurot), antavad toetused 14,2% (3,6 miljonit eurot) ning muud kulud 0,4% (108 tuhat eurot). Valdkondlikult jagunevad kulud järgmiselt: haridusele 54,9%, sotsiaalsele kaitsele 16,6%, üldistele valitsussektori teenustele 10,2%, kultuuri- ja spordivaldkonnale 8,8%, majandusvaldkonnale 5,0%, ning keskkonnakaitsele ja elamumajandusele 4,3%.
2026. aasta planeeritav investeeringute maht on Jõgeva vallas 6,4 miljonit eurot. Kavandatud investeeringutest kaetakse 3,6 miljonit eurot saadavate sihtfinantseeringutega ning 2,8 miljonit eurot võetavate laenudega. Põhivara müüki on planeeritud 2026. aastaks 100 tuhande euro eest. Valdkondade lõikes planeeritakse enim investeeringuid haridusvaldkonda, elamu- ja kommunaalmajandusse, majandusse, sotsiaalvaldkonda ning kultuuri- ja spordiobjektidesse.
Mahukamad objektid on Laiuse Põhikooli koolihoone renoveerimine, kogukonnas toetatud eluaseme rajamine Jõgevale, Jõgeva Hoolekandekeskuse sotsiaalmaja renoveerimine, Jõgeva kesklinna avaliku linnaruumi arendamine, Torma staadioni rekonstrueerimine, bussiootekodade uuendamine ning Vana-Jõgeva vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine. Raha on planeeritud ka valla teede remondiks ning jalg- ja jalgrattateede rajamiseks.
Olemasolevate laenude ja kapitalirendikohustuste tagasimakseid tehakse 2026. aastal 1,6 miljoni euro suuruses summas. Laenuintresse tuleb eelnevatel perioodidel võetud laenudelt tasuda 390 tuhat eurot.
Ehkki valla eelarve sai alles vastu võetud, mõeldakse juba esimese lisaeelarve peale. „Kui riik kinnitab meile toetus- ja tasandusfondist õpetajate palkadeks ja lasteaiaõpetajate palgatoetuseks eraldatavad summad, saame lisaeelarvega viia õpetajate palga vastavusse riigi kehtestatud õpetajapalga alammääraga ja tõsta ka lasteaiaõpetajate ja teiste valla töötajate töötasu,“ ütles vallavanem Karro Külanurm.
